Püss algatas kriminaalasja Tartumaa ühe suurima valla juhi suhtes eelmise aasta novembris. «Tahan süüdistusakti selle nädala jooksul ära vormistada ja kohtusse saata, et rahuliku südamega puhkama minna,» räägib Püss.

Tihe või mitte

Prokuröri huviorbiidis on vallajuhi otsused, mille tulemusena jäi õigustatud subjektiks kuulutatud väliseestlane Eino Keerd ilma magusast 10,3-hektarilisest maatükist Tartu külje all Ülenurme vallas.

Aleksejevi tegevuse tulemusena jäi hajaasustusalaks maatükk, millest pidi saama vastavalt Ülenurme volikogu varasemale otsusele tiheasustusega ala. Haja- ja tiheasustuse piiride määramine kuulub volikogu pädevusse. Hajaasustusalal asuva krundi omanik saab eelisjärjekorras erastada juurde veel kuni 20 hektarit maad.

Kirjal, mille vallavanem Tartu maavanemale saatis, olid kaugeleulatuvad tagajärjed: selle kirja tulemusena jättis maavalitsus hajaasustusalaks muu hulgas ka Eino Keerdile tagastamiseks määratud maatüki.

See andiski Aleksejevi vanale tuttavale, kinnisvaraarendusega tegelevale Andres Kaseväljale võimaluse maatükk vaid 66 000 EVP-krooni eest erastada. Vallavalitsus omakorda otsustas jätta Keerdi maast ilma.

Magusa, juba praegu eramutest ümbritsetud maatüki turuväärtus on praegu erinevatel hinnangutel 6–8 miljonit krooni, kuid maast ilma jäävale Keerdile riigi makstav kompensatsioon jääb Ülenurme endise vallavanema Anti Kalveti sõnul sellele sajakordselt alla. «See ei ole kompensatsioon, vaid mõnitus,» ütleb Kalvet.

Marge Püssi süüdistuse kohaselt on õigustatud subjektile Eino Keerdile tekitatud kahju 2,6 miljonit krooni. «Peame arvestama kahju kuriteo toimepanemise aja järgi,» räägib Püss. «Kui kohus Aleksejevi süüdi mõistab, siis esimesena mõistetakse kahju sisse süüdlaselt,» lisab prokurör.

Püha sõda

Kui poleks Ülenurme endist, 1999. aastani ametis olnud vallavanemat Anti Kalvetit, siis poleks ka praegust kriminaalasja.

Näib, et Kalvet on võtnud Aleksejevi karistamise enda pühaks kohuseks. Tema nüüd juba aastatepikkune uurimistöö teeb au parimalegi politseiuurijale.

Kalveti väitel on Eino Keerd ise palunud tal ennast aidata. Muide, Kalvet ja Aleksejev on mõlemad Rahvaliidu liikmed.

Aivar Aleksejev vaidleb vastu Kalveti väitele, nagu oleks Kaseväli tema vana perekonnasõber ajast, mil Kaseväli juhtis Ülenurme õppe-katsemajandit. «Kui ma inimesega vähemalt kord kuus trehvan ja tere ütlen, ei tähenda see, et ta on vana sõber,» väidab Aleksejev. «Mina endal süüd ei tunne.»

Kriminaalasi ja süüdistus tulevad Aleksejevile aga ebasobival ajal, sest valimised koputavad uksele. Ta kavatseb siiski kindlasti valimistel kandideerida. «Ma tean, kes selle asja üles puhus (Anti Kalvet – N. N.) – kolme aasta eest oleksin ma alla andnud, aga nüüd mitte mingil juhul,» räägib vallavanem.

Telefonivestlus Kanadas elava Eino Keerdiga veenab, et tema teadmised Eesti seadustest on kesised. Ta ütleb, et jääb ootama kriminaalprotsessi tulemusi ning otsustab siis, mida edasi teha.

Keerd on kaevanud vallavalitsuse otsused maa erastamise kohta Andres Kaseväljale juba kahel korral halduskohtusse ning seal Ülenurme vallale kaotanud. Prokurör Püssi sõnul ei ole halduskohtu lahend kriminaalkohtule siduv. «Halduskohus vaatles seda asja kitsamalt,» ütleb Püss.

Keerd on pettunud nii oma senises advokaadis, Kalvetis, Andres Kaseväljas kui ka Aivar Aleksejevis. «Kalvetil oli minu volitus tagastamisasjadega tegelemiseks ajal, mil ta töötas vallavanemana. Aga ta ei saanud sellega hakkama.»

Tartumaa ühe suurima omavalitsuse juht peaks süüdimõistmise korral loobuma vallavanema ametist ning kandma karistust, mis ulatub karistusseadustiku järgi rahatrahvist viieaastase vanglakaristuseni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: