Puurits tõi kalad Võrtsjärve Limnoloogiajaama sadamasse spetsiaalselt selleks kohandatud veoautoga. Osa kaladest lasti vette sealsamas muuli juures, kus järv järsku sügavaks läheb, osa aga viidi vannides mitmesse järve teise piirkonda.

«Hästi läks — järve kõige valvsam asukas kajakas ei märganud, kui angerjad vette lasksime,» rääkis Valma kalur Enn Kell, kes vedas kalad järve läänepoolsesse ossa. Linnud olid tema sõnul küll umbes 150 meetri kõrgusel parves, aga kalurite askeldamist tähele ei pannud.

«Muidu olid maimud korralikud, erksad,» lisas Kell. «Jäänuks kas või mõni ulpima, oleks kajakad kohal olnud.»

«Algul tõstsime kalu pangega vannist vähemaks, ja siis kallasime täiega üle parda,» kirjeldas noorangerjate järvelaskmist kalur Leo Aasa. Tema vedas neid oma paadiga Tartumaale jäävasse järveossa, umbes kuue kilomeetri kaugusele limnoloogiajaamast.

Puuritsa Rõngu vallas asuvast kalakasvandusest jõudis sadamasse viis partiid ettekasvatatud noorangerjaid, kes olid Eestis kosunud juba märtsikuust. Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalti sõnul oli nende keskmine kaal viis grammi ja pikkus umbes 15 sentimeetrit. «Ametlikult lasime vette 365 000 noorangerjat, aga et Puuritsal on kasvanduses veel väiksemaid maime, siis läksid need lisaks järve,» selgitas ta.

Ettekasvatatud angerjad peaksid püügiküpsed olema viie-kuue aasta pärast. «Järgmised kümme aastat on meil tegevus teada: seitse aastat ootame, kolm aastat püüame,» lausus Kell.

Homme jõuavad noorangerjad ka Võru- ja Jõgevamaa järvedesse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5