Kas teie olete juba ennast Selveris seaks vihastanud? Minul igatahes on nina kergelt lamedamaks ja püstisemaks läinud. Ja seda vaid mõne võrdlemisi harva Selveris käigu peale. Aga seaks vihastamine polegi kuigi keeruline, kui poodnik kliendiga põrssa moodi käitub.
Läinud neljapäeval Vitamiini Selverisse toidukraami napsama tõtates ei osanud ma pöörata tähelepanu hiigelsabadele, mis vonklesid pikalt riiulite vahel. Ilmselt seetõttu, et enamik ootajaist jäi suurte kiletatud virnade varju, millel punakirjas maagilised numbrid.
Nende nõmedate virnade ümber mu jutt keerlebki. Poepidaja kuhjab oma kauba poodi nii, et kuhjatiste vahel on kitsas liikuda isegi ühes suunas ja samal ajal on pood nii suur, et kehvema silmanägemisega inimene tagumist otsa ei näe. Milles asi? Liigses ahnuses?
Jumal tänatud, et mu ostusoov polnud sel päeval suur, muidu pidanuksin seisma ära kolm või neli saba. Igaühes veerand tundi.
Üks totramaid tegevusi, millega inimene võib oma üürikest elu sisustada, on ootamine. Vähem totter pole kohelda kundet lugupidamatult. Sestap võiks Selveri omanikule A-Selverile anda totra teeninduspoliitika eeskujuliku ajaja tiitli.
Selveri laadapäevad kestavad 13. juulini. Minu neljaliikmelise pere toidurahast ei pudene vähemalt selle ajani Selveri kassadesse küll enam ainustki krooni. Ja jumal teab, millal mulle jälle meelde tuleb, et Selveris müüakse näiteks väga head pasteeti. Pasteedi pärast ma ennast küll rohkem alandada ei lase.
Jõudu siis säästusokkide ja muu pudipadi pähemäärimisel!
Kõik tänased
