See, et liikluspolitseinikud on sel kevadel enneolematult innukad, ei ole Tartu autojuhtidele märkamata jäänud. Põhjus on lihtne. Politseiga seotud allika sõnul käib Lõuna prefektuuris tõeline sotsvõistlus. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | urr
no väga tore, aga miks nad Tallinn-Tartu maantee on ära unustanud? 140+ ei ole mingi küsimus mõnele ...
.
Nii äraostmatu ongi Eesti politsei.
|
|
«Juuni lõpuni on punktisüsteem ja tulemuste põhjal loodavad võistluse võitjad saada augusti lõpus kuni 20 000 krooni palgalisa,» rääkis allikas. «Võisteldakse prefektuuride kaupa ja veel eraldi politsei vahetuste kaupa.» Neljakordne kasv Tartu Postimehe allika sõnul ei meeldi sotsvõistluse süsteem paljudele politseinikele. «Tulemustasu jagatakse nende vahel, kes teinud rohkem trahve,» lausus ta. «Politseiraadiost kuuleb, kui üks ekipaaž ütleb teisele, et tee kolm jalakäijate teed (loe: trahvi või kirjalikku hoiatust) ära, siis saab öises vahetuses teisi asju teha.» Võistlus käib rikkumiste kaupa – eraldi lähevad arvesse näiteks menetlused turvavööta sõitmise või kiiruseületamise eest. Ühe politseiallika sõnul on korrakaitsepolitseinikele antud prefektuuridevahelise sotsvõistluse võitmiseks suuline korraldus teha senise 30 menetluse asemel kuus 30 menetlust nädalas ehk varasemast neli korda rohkem. «Suulisi hoiatusi ei lubata enam üldse teha, peaasi et saaks trahvi teha,» lausus allikas. «Konstaablid enam muuga ei tegele, kui teevad liiklustrahve ja vormistavad külavahejoodikutele protokolle.» Politsei eesmärk ei ole allika hinnangul enam liikluse ohjeldamine, vaid riigieelarvesse raha korjamine ja sotsvõistluse võit. Liiklustrahvide tegemine on lihtsaim tee võistluse võitmiseks. Reedene Postimees kirjutas liiklusrikkujatele kehtestatud uuest hinnakirjast ja sellestki, et siseministeerium plaanib lisaeelarves suurendada 200 miljoni krooni ulatuses muid tulusid, millest suure osa moodustavad trahvid. Politsei enneolematu aktiivsuse juured ei asu siiski niivõrd kõhnukese riigieelarve kuivas mullas, kuivõrd uues tulemuslepingusüsteemis, mis kehtib sellest aastast. Nüüd ei ole preemiaraha enam prefektuuride endi, vaid hoopis politseiameti käes, mis jagab summa laiali vastavalt prefektuuride töötulemustele. Erinevalt varasemast hinnatakse tulemusi detailsemalt ja kaks korda aastas. Kehvemate tulemustega prefektuurid saavad vähem preemiaraha. Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Anne Osveti sõnul võtab prefektuur endale vastavalt politseiametiga sõlmitud lepingule täitmiseks teatud ülesanded nii korrakaitse kui kriminaalpolitsei vallas. Lisaks hinnatakse ka tugitegevusi alates personalitööst kuni dokumendihalduse korralduseni. Osvet ei tee saladust, et korrakaitsepolitseinike töös on üheks kriteeriumiks avastatud rikkumiste hulk ehk mõõdetav töötulemus. Ta lisas, et lisaks objektiivsetele ehk arvuliselt mõõdetavatele tulemustele on olulised ka subjektiivsed asjaolud. «Prefektuuri juhtkond annab politseiametile aru ja sellel arutlusperioodil võivadki kõne alla tulla need subjektiivsed tegurid,» rääkis Osvet. Miljonid jagamisel Lõppkokkuvõttes jagatakse vastavalt tulemustele prefektuuride vahel rahasumma, mis on tänavu Osveti sõnul 64,5 miljonit krooni. See summa jagatakse preemiatena esimese ja teise poolaasta tulemuste põhjal. «See arvutatakse kuni töötaja tasandini välja ja eks ikka vastavalt töötulemustele,» ütles Osvet. Lõuna prefekti Aivar Ot-salti sõnul vaadatakse preemiarahade jagamisel liikluspolitsei töö vallas isikkoosseisu hulka ja avastatud rikkumiste osatähtsust võrreldes terve riigiga. «Kui te tahate kirjutada negatiivses kontekstis ja öelda, et politsei peab tegema rohkem menetlusi, siis võib seda ka niipidi vaadata,» lausus Otsalt. «Kui te tahate vaadata asja teistmoodi, siis on terves Eestis kehtestatud erinevate õigusrikkumiste avastamise rõhuasetused, aga ükski õigusrikkumine pole eraldi nii tähtis, et ainult sellega punkti kirja saamiseks tegeleda,» väitis ta. Lõppkokkuvõttes on avastatud õigusrikkumiste hulk Otsalti sõnul oluliselt kasvanud, pealekauba on need läinud mitmekülgsemaks. «Tulemusleping on ajendanud töötajaid rohkem panustama.» Ta lisas, et see panus ei piirdu siiski pelgalt trahvide, vaid ka kirjalike hoiatustega. Otsalti sõnul ei avaldanud vahepealne leebus liiklusrikkujatele erilist mõju ja nüüd on politsei läinud jõulisemale liiklusrikkumiste avastamisele ning karmistanud karistusi. «Praegu näitab liikluspilt paranemist,» lisas ta. |
Kõik tänased
