Tiigist leiab veel ka purskkaevutorude rea, millest vett ei purska, ja müüri pealisplaadi lahmakad, aga neid on sinna peagi lisandumas, sest müür mureneb edasi. Troostitu vaatepilt. Et vaatepilt ei oleks nii näotu, selle eest peaks hea seisma Tartu haljastusteenistus, kes on hooldusfirmaga Vanemuise pargi ja ka selle tiigi hooldamiseks lepingu teinud. Haljastusteenistuse juhataja Eda Põldma tõdes eile, et tegelikult saab kätte ainult selle prahi, mis tiigi serva tuleb, sest kummipaadiga sõitmist ei saa harrastada. Ta kinnitas, et tiigi puhastamine käib regulaarselt ja viimati tehti seda läinud töönädala lõpul, seega olevat eilne praht tiiki kogunenud nädalavahetusega. Kuivõrd suurem osa eile tiigipõhjas lebanud esemeid oli samas ka neljapäeval, polnud tiigipuhastus läinud nädalal siiski ilmselt väga põhjalik. Kaheksa koormat prügi Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool tõmbas enne tiigist rääkima asumist pikalt hinge. Ta meenutas, et aastail 1982–85 oli tiigi viimane suurem uuendamine, siis rajati seni looduslike kallastega tiigile kivikaldad. Pärast seda on tiik prügist puhastamiseks veest tühjendatud aastal 1994, mil avati Hurda monument. Toona saadi tiigist, nagu Pool mäletab, kaheksa koormat uputatud jalgrattaid, pudeleid ja muud prügi.Hiljem pole umbes 1,5 meetrit sügavat tiiki tühjendatud, sest selle tühjaks laskmiseks pole ühtki toru. Loodusliku põhjaga tiik saab oma vee pinnasest, ainult põuastel suvedel on sinna veevärgist vett juurde lastud. Kuna tiigis on tihe taimestik ja põhjas veel ka paks mudakiht, olevat prügi välja korjamine keeruline. «Pinke ja prügikaste püüame välja tuua, vahel saadame sinna mehe kalüpsoga,» tõdes Pool. Pool tõreles, et kerge on tiigi räpasuses süüdistada ametnikke ja hooldajaid, kui nemad tegelevad tagajärjega. «Aga kust see asi sinna saab?» küsis ta. «Lugupeetud maksumaksja võiks ju mitte neid asju sinna sisse visata. Ma ei usu, et kõik olid amenikud, kes neid asju sinna sisse viskasid.» Remonti pole silmapiiril Pool ütles, et osakonnas on mõtiskletud teemal, mis sünniks, kui tiik täidetaks ja sellele rajataks kunstlik põhi nõnda, et sügavust oleks 30 sentimeetrit. Siis oleks seda lihtsam puhastada. Tiigis elavatele kogreparvedele teeks see muidugi lõpu. Selle kohta arvas Pool, et ega linn akvaariumi pea ning et purskkaevus pole kalad esmatähtis, vaid hoopis visuaalne pool. Mis puutub purskkaevude tööle panemisse, siis seda ei saa teha enne, kui Õpetaja tänavalt varem veevärgile kuulunud, aga nüüdseks erastatud majast pumpadeni tulnud katkenud kaabel asendatakse uuega. Kui juba, siis tuleks uuendada ka pumbad ja torustik. Vanemuise tänava pargitiigi ega pargi enese rekonstrueerimist pole kirjas üheski tööplaanis ega arengukavas. Arengukavas on kirjas hoopis Toomemäe ja Anne kanali ümbruse rekonstrueerimine, kus kasutajaid on enam kui Vanemuise pargil. |
Kõik tänased
