Variku linnaosa Välu tänava elanik, pensionär Vahur Soosaar vantsis haiget jalga kepiga toetades raeplatsi linnavalitsuse keskkonnateenistusse. Tema taotlust lubada tal tühjendada prügikonteinerit ka edaspidi vastavalt vajadusele, mitte kord kuus, teenistuse juhataja Ülle Mauer vastu ei võtnud. Soosaarele teeb meelehärmi, et järelikult peab ta vähemalt kaks kuud maksma õhuveo eest, sest suvel tekib jäätmeid ülivähe.«Me ei tarbi õlut, jogurteid, konserve, pakipiima,» kirjutas Soosaar enda ja oma abikaasa tarbimisharjumusi kirjeldades. Piima hangib mees alati turult, pandimärgita taara viib kodulähedasse avalikku kogumiskasti, juustu- ja leivakile ning vorstinaha põletab oma eramu katlamajas. «Ma saaks aru, kui ma paneks prügikasti kuu ajaga täis. Siis võiks prügiauto tõesti iga kuu käia,» arutles Soosaar. «Aga nüüd saab nii, et auto tuleb, vaatab, et kast on tühi, ja mina saan arve mitte millegi eest.» Pole jõudu süveneda Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer leidis, et taotlusi prügiveograafikut hõrendada või korraldatud jäätmeveoga liitumisest üldse vabastada pole mõistlik arutada enne, kui uudset prügikäitluskorda on mõned kuud testitud. «Algul on automaatselt kõik süsteemiga liitunud,» kinnitas Mauer. «Kui inimene kolme-nelja kuu jooksul näeb, et tal piisavalt prügi ei teki, et ka see 50-liitrise prügikoti variant talle ei sobi, on mõtet avaldusega tulla. Ette, igaks juhuks, ei hakata kedagi vabastama.» Samas andis Mauer mõista, et erandite tegemine on üldse ülimalt ebatõenäoline. Mitte pelgalt seetõttu, et linnaametnikud ei usu saavat ainsatki hästi põhjendatud avaldust, vaid ka sellepärast, et ametnikud ei jõua avaldusi menetleda. Mauer ütles, et kui avaldusi saabuks sadu, tuleks palgata keskkonnateenistusse juurde vähemalt üks ametnik. Praeguses koosseisus ei saa mingist süvenemisest, sh avalduse esitanud inimese majapidamise ülevaatamisest juttugi olla. «Muidugi on inimesel õigus saata siia avaldus. Siis ta saabki siit standardvastuse: eeskiri on selline, et kord kuus tuleb tühjendada,» rääkis Mauer. «Kui on üksik vanainimene, kellel on nõuetekohane kompostimine, siis ei saa veosageduses erandite tegemist välistada, aga praeguses linna jäätmehoolduseeskirjas sellist võimalust pole.» Maueri hinnangul puudutaksid võimalikud kõrvalekalded üldisest re˛iimist tõenäoliselt firmasid. Näiteks selliseid, kes on ostnud segaolmejäätmete mahu vähendamiseks kallid prügipressid või suudavad jäätmevedu ise korraldada. Liiga tehtaks paljudele Tartu Majaomanike Ühingu ja Eesti Majaomanike Ühenduste Liidu juhataja Riina Kallas leidis, et avalduste vastuvõtuga venitamine on ebanormaalne. «Inimestel on ju just suvel palju ringireisimist ja kodus vähe prügitekitamist,» arutles Kallas. «Nii võib paljudel käia auto kaks kuud väravas tühjalt ja pärast kasseeritakse raha õhuveo eest.» Kallas on jätkuvalt veendunud, et 7000 Tartu majaomaniku hulgas on sadu, kellele kasti igakuise tühjendamise kohustusega liiga tehakse. Valdavalt on need pensionäridest abielupaarid või päris üksikud inimesed. Parim variant oleks lubada tellida prügiauto vastavalt vajadusele, lausus Kallas. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et põhjamaades on üldisest jäätmeveosüsteemist välja jäetud üks-kaks protsenti elanikkonnast. Sellisesse rühma võib kuuluda pikaajalises välislähetuses viibiv sõjaväelane või välisriigi ülikoolis töötav professor, kuid ka voodihaige inimene, kelle jäätmed toimetab minema teda põetav sotsiaaltöötaja. «Soome praktika on selline, et igal üksikul juhul käib komisjon kohapeal ja vaatab olukorra üle,» ütles Eek. «Põhjalikke avaldusi peab ikka menetlema. Aga kui inimese avalduses on ainult üks lause – palun vabastage mind jäätmeveost – võib muidugi sama lakooniliselt ka vastata,» lisas Eek. |
