Segadused, mis tekkisid sellest, et vanaduspensionäridele mõeldud 30 päeva sooduspiletiga sõitsid ka paljud töövõimetuspensionärid, tõstatasid tegelikult olulise teema. Vaatamata sellele, et osa töövõime kaotanud inimestest käib tööl, on paljudele neist oma eluga toimetulekuks tähtis iga soodustus ja toetus.
Tartu linnas elab ligi 5000 inimest, kes on tunnistatud töövõimetuks 40–100 protsendi ulatuses. Umbes pooled töövõimetuspensionäridest saavad ühissõidukis tasuta sõita juba praegu, sest linn on kehtestanud sõidusoodustuse raske ja sügava puudega inimestele.
Täiendava sõidusoodustuse kehtestamiseks veel 2000–2500 inimesele tuleb oluliselt muuta linna ja veoteenuse pakkuja vahelist liiniveolepingut, sest see nõuab pakkumisega kindlaksmääratud dotatsiooni muutmist.
Olemasolev liinileping kehtib veel kolm ja pool aastat ning kuna hanke väljakuulutamisel sellist soodustust ette polnud nähtud, tuleb linnal täiendavalt juurde maksta.
Et aga tänavusest eelarvest pole selliseid summasid võtta, tuleb lisasoodustuste kehtestamine kõne alla uue aasta eelarve menetlemise käigus. Ning esimene võimalus uue soodustuse lisamiseks võiks avaneda kõige varem järgmise aasta algusest.
Kui kõik üle 2000 töövõimetuspensionäri hakkaksid sõitma sooduskuupiletiga, siis tuleks linnal bussifirmale lisaks maksta peaaegu 300 000 krooni kuus. See teeb aasta kohta umbes kolm ja pool miljonit krooni lisaraha. Summa moodustab kümnendiku praegu linna poolt vedajale makstavast dotatsioonist.
Seetõttu ongi vaja välja selgitada, kui palju oleks töövõimetuspensionäride seas tegelikke bussisoodustuse kasutajaid. Siis selguksid täpsed summad, mis linnal tuleks veoteenuse osutajale lisaks maksta.
Kui andmed täpsustuvad, oleme valmis astuma järgmisi samme. Kindlasti on töövõimetuspensioni saajate seas palju neid, kellele sõidusoodustus oleks suureks toeks.
Samal teemal: «Linnaametniku vastus solvas», TPM, 21.03.
|
