| Võru 44, 46 ja 48 majade omanik Aleksander Tsõgankov taotles kolme amortiseerunud puithoone lammutamist ja alale detailplaneeringu algatamist juba 2006. aasta suvel, kuid linn ei andnud selleks nõusolekut. Mullu pöördus Tsõgankov linna keeldumise pärast Tartu halduskohtusse, mis otsustas, et kuna linn ei põhjendanud keeldumist piisavalt, tühistatakse vastav korraldus. Mõistlik lammutadaKohtumenetluse ajal tellis linnavalitsus aga ARC Projektilt kolme maja seisukorra kohta ka ekspertiisi. Nii Võru 44 kui 46 hoone puhul arvas ekspert, et nende restaureerimine ei ole majanduslikult tasuv, ja tegi ettepaneku majad lammutada. Kolmanda maja puhul tõdeti, et see vajaks põhjalikumat uurimist. Mullu sügisel aga tõmmati Võru 46 hoone maatasa, ehkki linnavalitsus polnud selleks siiski luba andnud. Aleksander Tsõgankovi sõnul lasi tema teadmata maja lammutada tema isa, kes hiljuti suri. Maja lammutamise asjas alustas linnavalitsus hoiatusmenetlust, mille sisu oli eile Tallinnas viibinud linna väärteouurija Margus Oksa mäletamist mööda teo toimepanek ettevaatamatusest. Kui suure trahvi linn omanikule määras, Oks ega Tsõgankov ei avalikusta. Ehitusseaduse järgi on maksimumkaristus 18 000 krooni. Linna kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsalliku sõnul oli hoone omavoliline lammutamine aga ennekuulmatu. «See on äärmiselt ootamatu, et omanik astub niisuguse sammu, et ta salaja lammutab maha ühe miljööväärtusega hoone,» tõdeb ta. «Kahju on sellest majast,» lisab Metsallik. «Algne hoonestusstruktuur on nüüd hävinud.» Korrusmaja ikka ei saa Linnasekretär Jüri Mölder on nõus, et ehkki kohtu otsus käis vaid konkreetse juhtumi kohta, peaks linnavalitsus edaspidi samalaadsete juhtumite puhul oma keeldumisi paremini põhjendama. Sama meelt on ka linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. Ka 2006. aasta sügisel muudetud ehitusmäärusesse lisati nõue, et miljööpiirkonnas hoone lammutamisest keeldumiseks võib linn tellida lisaekspertiisi. Indrek Ranniku ei usu, et kui linn nüüd detailplaneeringu ikkagi algatab, lubataks sinna ehitada 7-korruselist maja, nagu Tsõgankov algselt soovis, pigem tuleks krunt hoonestada endises mahus. Isa surma tõttu ei oska Tsõgankov praegu öelda, mis saab krundiga ja kahe alles jäänud majaga edasi. |