Eile pühadevaiksel südahommikul tööle tulles jäin Barclay platsil tõtt vaatama hakiga, kes seisis seal, pea viltu, justkui kaalutledes, kuhu väärtusliku saagiga minna. Nimelt oli tal nokas paras tuust mingisuguseid karvu või takku, mis mõeldud pesa tarbeks. Kust ta selle nokka oli saanud, ei osanud mõelda, küll aga tean, et need linnud on üsna tublid pesamaterjali leidjad ja kogujad. Mõni aeg tagasi imestasin, kuidas rõdule tuulduma pandud kitsenahk üleöö karvutuks muutus. Õnneks ei pidanud vastust kaua ootama: üks must linnuke rabas samas rippuva mantli kraest suure tombu rebasekarvu. Sestpeale sain targemaks ega pane enam karvaseid asju järelevalveta rõdule. Aga lindude nutikust imetlen sellegipoolest.Paraku olen pidanud vastu võtma mitu telefonikõnet härdameelseilt kodanikelt, mille sisuks huligaanidele ette jäänud linnud ja loomad. Ühe varese jalg oli puruks tulistatud. Ühel hakil silm peast välja lastud. Üks kass mitmest kohast vigaseks tulistatud. Vähe sulistest ja karvastest, õhkpüssidest ehk ametlikumalt öeldes pneumaatilistest relvadest on sihitud ka inimesi. Poisikeste tembud, öeldakse neil puhkudel enamasti, olgugi et alaealised ei tohiks seaduse järgi õhkrelvadega kokku puutuda, kui nad end just laskesportlaseks ei treeni. Kuigi täiskasvanutegi seas on igasuguseid väärakaid, kellele meeldib relvade, sealhulgas õhkrelvadega ärbelda, vahest ka loomi sihtida, tuleb siiski arvata, et koju toodud relv võib sattuda ka poisikeste kätte. Alaealisele relva müüja saab trahvi, kes aga sunniks relvaseadust lugema nende vanemaid? Küllap oleks õigem müüa pneumorelvi siiski vaid relvapoodides – võibolla kaalutaks siis relva soetamist põhjalikumalt ega osteta ohtlikku asja hetketuju ajel. Ehk tunnetatakse vastutust, mis igasuguse relvaga endale paratamatult võetakse. Ja rääkigu jahimehed mida iganes, lastele võiks maast-madalast õpetada, et elavat olendit ei sihita, ei lind, loom ega inimene ole märklaud. Ka mitte nood pesarajamistuhinas linnud, kes teilt natuke ehitusmaterjali näppavad. |
