Avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei oleks Ülenurme volikogu tohtinud rahvaliitlast Aleksejevit pärast 2005. aasta valimisi ametisse nimetada. Juba tollal oli ta kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on ette nähtud vabadusekaotus. Sellist isikut ei luba seadus teenistusse võtta.

Rahva armastus

Aleksejeviga kohut käiva ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul võib avaliku teenistuse seaduse punkt minna vastuollu üldise süütuse presumptsiooni ehk maakeeli sellega, et keegi pole süüdi enne kohtu süüdimõistvat otsust.

Teisalt võib väita, et seadus ise ei mõista kedagi süüdi, vaid see lihtsalt keelab kohtu all oleva inimese ametisse nimetamise. Ringkonnaprokurör lisas, et sestap tundub Aleksejevi ametisse nimetamine 2005. aastal tallegi kahtlane.

Nagu Püss ennustas, toetuski Aleksejevi ametisse nimetanud Ülenurme vallavolikogu esimees, Rahvaliidu nimekirjas kandideerinud parteitu Heiki Sarapuu süütuse presumptsioonile.

«Ühtegi inimest ei saa enne süüdi mõista, kui kohus on otsuse teinud,» lausus ta.

Aleksejev ise peab rahva armastust seaduseüleseks. «Need volitused andis mulle Ülenurme rahvas – ma tegin valimistel tulemuse, mida ei saanud ära rikkuda ei ajakirjandus ega keegi,» lausus ta. «Palun ärge olge tendentslik.»

Aleksejev nimetab ka kahte kohtus käinud Reformierakonna poliitikut, Margus Hansonit ja Jaanus Tamkivi, kelle kohta avaliku teenistuse seaduse keelusätted ka justkui käima peaks. Kui tutvuda põgusalt Tamkivi ja Hansoni kohtuasjade ja nende tulemustega, selgub, et Aleksejev eksib.

Kallis näpuliigutus

Kriminaalasja põhjuseks olnud näpuliigutus oli pealtnäha süütu, ent Aleksejevi manöövri tulemusena ulatub Ülenurme vallavalitsuse ja vallavanema vastu esitatud kahjunõue praeguseks 12 miljoni kroonini.

Juhul, kui vallalt kahjutasu nõudev väliseestlane Eino Keerd kohtus õiguse saab, on tal valida, kas kasseerida summa Aleksejevilt või Ülenurme vallalt.

Vallajuhi otsuse tulemusena jäi õigustatud subjektiks kuulutatud väliseestlane Eino Keerd ilma magusast 10,3-hektarilisest maatükist Tartu külje all Ülenurme vallas.

Aleksejevi tegevuse tulemusel jäi hajaasustusalaks maatükk, millest pidi saama vastavalt Ülenurme volikogu varasemale otsusele tiheasustusega ala. Haja- ja tiheasustuse piiride määramine kuulub volikogu pädevusse. Hajaasustusalal asuva krundi omanik saab eelisjärjekorras erastada juurde veel kuni 20 hektarit maad.

Lõppkokkuvõttes jättis maavalitsus hajaasustusalaks muu hulgas ka Eino Keerdile tagastamiseks määratud maatüki.

See andiski Aleksejevi vanale tuttavale, kinnisvaraarendusega tegelevale Andres Kaseväljale võimaluse maatükk vaid 66 000 EVP-krooni eest erastada.

Vallavalitsus omakorda otsustas jätta Keerdi magusast eramutest ümbritsetud maast ilma.

Pikk lugu

Marge Püssi kinnitusel on 2005. aasta suvel kohtusse antud kriminaalasi kestnud kaua ega päädi veel niipea. «Kohtulikud vaidlused on plaanitud 10. septembriks,» lausus ta.

Aleksejevile esitati 2005. aastal süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises, ent äsja jõustunud seadusemuudatusega on selline tegu dekriminaliseeritud. Seadusandja on siiski pakkunud ametiseisundi kuritarvitamisele lahjema asenduse usalduse kuritarvitamise nime all – seda kavatseb Püss ka kasutada.

Usalduse kuritarvitamises saab süüdi mõista vaid siis, kui teo tagajärjeks on suur varaline kahju. Sarnaselt ametiseisundi kuritarvitamisega näeb seadus ka usalduse kuritarvitamise puhul siiski ette kuni viieaastase vabadusekaotuse.

Avaliku teenistuse seaduse keelud

Teenistusse ei võeta isikut

• kellel on karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

• kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;

• kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus;

• kes on lähisuguluses või hõimluses vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega;

• keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.

Allikas: avaliku teenistuse seadus