«Tõesti-tõesti, täiskuuöödel on meil alati kibe aeg,» muheleb Lõuna politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse komissar Toomas Raig. «Nagu pimedaks läheb, hakkab pihta. Mõni võib öelda, et jutt ärevaks tegevast täiskuust on jama. Vaidlen vastu – olen ise kuus aastat puldis istunud ja tean täpselt: kui tulevad esimesed paar segast kõnet, siis on aknast välja vaatamatagi selge, et väljas paistab täiskuu.» Kes on need unetud, kes täiskuuöödel politsei telefonile tuld annavad? «Oh, need on meie kindlad kliendid, keda tunneme juba hääle järgi,» vastab komissar. «Tartus on selliseid helistajaid kümmekond.» Nüüd tulevad politsei Tartu juhtimiskeskusse ka Valgamaa elanike kõned ja juhtimiskeskuse töötajad on selgeks õppinud ka sealsete täiskuuöödel ärevate hingede hääled.«Kui lahinguväljale tuleb uus tegija, siis oleme mõnikord tünga kah saanud,» tunnistab Toomas Raig. «Nad räägivad ju väga usutavalt. Kui helistaja hääl pole tuttav ja tal on reaalsena tunduv mure, siis petavad nad su alguses ära küll.» Isegi kui helistaja jutt pole usutav, ei tohi politsei jätta tähelepanuta ühtki appikutset. Lisaks mürgitamistele ja vanni alt korterisse tulemisele on täiskuuöödel politseid kutsutud kiiritamise, läbi lukuaugu esemete varastamise, akna taga rippumise ning viirastuste pärast. Neile helistajatele kulub politseinikel palju vaimujõudu ja aega. «Oi nad võivad tüütud olla, mõni helistab iga tunni järel,» märgib Toomas Raig. Naerdes lisab ta, et õnneks on helistajate probleemid kogu aeg samad. Keda mürgitatakse, seda mürgitatakse kogu aeg. Kellelt kaob juba ükskord läbi lukuaugu kodune vara, sel jääbki see sealtkaudu kaduma. Hommikul, kui valgeks läheb, helistajad vist väsivad. Igatahes politseisse nad avaldust kirjutama ei tõtta. Tartlaste eluga hästi kursis olevalt politseinikult ei saa kuidagi küsimata jätta, kas täiskuuöödel Marss kah Tartut on rünnanud ehk kas on siin tulnukaid liikumas nähtud? «Ei, vaat nendest pole küll meile veel teatatud,» naerab Toomas Raig. Täiskuuteemat edasi uurides selgub siiski, et neil ilusatel valgetel öödel on siin tulnukaid nähtud küll. «On ette tulnud,» kinnitab sihtasutuse Tartu Kiirabi juhatuse liige Katrin Paju. «Tulnukaid ja viirastusi näevad end deliiriumi joonud inimesed ilmast ilma.» Jah, need täiskuuööd... «Me kohe ei jõua ära imestada, kuidas inimeste käitumine täiskuu ajal muutub,» räägib Paju. «Kui nendele öödele järgnevatel hommikutel väsinud arstid-õed vahetust üle annavad, siis ütlevad nad vaid – jälle täiskuuöö. Me kõik saame sellest ühtviisi aru: oli raske öö, kus tuli tegelda segaste asjadega.» Kiirabi töötajad pole teinud statistikat, kas täiskuuöödel on väljakutseid rohkem, kuid üks on kindel nagu kalju: neil öödel kutsuvad kõige enam meedikuid appi labiilse närvisüsteemiga, tasakaalutud inimesed. «Infarkte pole neil öödel rohkem kui tavaliselt, kuid psüühikahäired löövad küll kõvasti välja,» märgib Katrin Paju. «Ka vererõhu kõrgenemist tuleb sel ajal rohkem ette. Aga vererõhu tõus on samuti seotud närvisüsteemiga. Olen märganud sedagi, et täiskuuöödel on tavalisest rohkem enesetappe ja alkoholi pruukimist.» Kõige hullem aeg on siis, kui kokku satuvad täiskuu ja palgapäevad, lisab Tartu Kiirabi koolitusjuht, kõrgharidusega meditsiiniõde Andres Laugamets. «Oma kogemuste põhjal võin öelda, et täiskuuöödel kasutame inimeste aitamiseks kõige enam rahusteid,» räägib ta. «Nii et täiskuu vist ikka mõjutab inimese käitumist.» Kui ärev või rahulik on elu täiskuu ajal Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikus? «Ei ütleks, et see oleks eriline aeg,» vastab psühhiaatriakliiniku juhataja Veiko Vasar. «Meil on patsiente igal ajal, kuu faasist olenemata.» Kogenud psühhiaater on aga märganud, et rohkem kui täiskuu mõjutab inimeste käitumist ja tervis hoopis ilmastik. «Kõigi, mitte ainult psüühiliste tervisehädade väljalöömise tippaeg on Eestis aprillis ja novembris,» ütleb ta. «Neil kuudel on paljud kimpus südamega, ka depressiooni ägenemist on siis rohkem.» Nii nagu psühhiaater, suhtub ka astronoom täiskuusse täie rahuga. «Astronoomidele on täiskuu täiesti tavaline aeg,» kinnitab Tartu observatooriumi teoreetilise astrofüüsika töörühma vanemteadur Tõnu Viik. «Ma ei saa öelda, et täiskuu mõjutab meie käitumist. Teadlased pole seda teemat uurinud.» Aga samas: «Kuu tekitab suurtes meredes tõuse ja mõõnu,» arutleb ta «Miks see ei peaks siis mõjuma väiksele inimesele?» Viik lisab muheledes, et kui politseinik kinnitab täiskuu mõju inimestele, siis on asjal iva sees – seda meest tuleb uskuda. Seega: astronoom jätab täiskuu mõjust inimesele rääkides otsad lahti. «Oleks äärmiselt rumal väita, et teame maailmast kõike,» selgitab ta. «See, mida me maailmast ei tea, on märksa suurem osa kui see, mida me maailmast teame.» Mõne päeva pärast, 13. aprillil, on jälle täiskuu. Kes magab rahulikult, kes annab telefonile tuld.
|