Teine, Kääriku talu lammaste villaga vaip asub altaril. Seal on raamatute raamat piibel ja raamatu all kellegi head, õnnistust jagavad käed.

Kääriku talu ja lammaste perenaine on kunstnik Anu Raud, kes ammutab inspiratsiooni oma kodukoha loodusest, eesti rahva mustritest ning inimestestki, kes iga päev ta ümber on.

Nii näiteks palus Anu Raud Jaani kirikule tekstiile looma hakates ühe kavandi peale panna käed oma emal, tõlkija Valda Raual. Nüüd võib seda altaripilti vaadates ette kujutada, et lisaks Tartu Jaani kiriku õpetajale Urmas Pettile jagavad pühakoja kogudusele õnnistust ka ühe väärikas eas Viljandimaa naise Valda Raua käed.

86-aastasel vanaproual on sellest ainult hea meel.

Tornikukest unelm

Kui Valda Raud oli väike tüdruk, käis ta mõnikord oma Tartu vanaemal külas.

Vanaema Alviine Klaassepp elas siis Marja tänaval.

Valda Raud mäletab seniajani neid pühapäevahommikuid, mil ta suleteki all ärgates silmad pärani lõi ja kuidas siis Jaani kiriku kuldne tornikukk talle aknast otse vastu säras. See pilt on naisel eluaeg silme ees seisnud.

Tütar Anu Raud naerab, et jah, tema ema peab seda Jaani kiriku tornikukke otsekui iseenda kukeks. Päev, mil aastakümneid varemeis seisnud Jaani kirik taas ükskord uue tornikiivri peale sai, oli Valda Raua rõõmupäev.

Nüüd mõtleb Anu Raud, et küll oleks hea, kui tal õnnestuks ema korraks sealt Käärikult Jaani kiriku mõnele teenistusele tuua. Et siis näeks temagi, kuidas tütre loodud tekstiilid tema kuldse kukega kiriku seinte vahel säravad.

Neli paari katteid

Liturgilisi põhivärve on teatavasti neli: valge, punane, violett ja roheline. Must on ka, aga musta kasutatakse tänapäeval harva.

Eespool kirjeldatud katted on paastuajale ja vaiksele nädalale sobivalt violetsed. Violett on süvenemise ja sissepoole vaatamise värv.

Ülestõusmispüha hommikul vahetab violetse värvi välja valge. Sest valge on rõõmu, tänu, puhtuse ja ülestõusmise värv. Anu Raua loodud heledat altarivaipa kaunistab ingel.

Ka punased tekstiilid on valmis. Altarivaibal on harali tiibade ja sabaga lind, õlipuuoks noka vahel. Punane on püha vaimu, kiriku ja veretunnistuse värv.

Kudumata on veel rohelised, elu ja lootust sümboliseerivad teosed. Anu Raud plaanib sinna kududa kalad.

Niisiis on Jaani kirikus iga värvi altarikattel ise pilt, see-eest kantslikatted on kõik kas karja ja karjasega või lambukese ja tallega kirjatud.

Kantsel on tähtis koht

Kantslis seisab õpetaja kui karjane. Piiblis on neid lambakarja kirjakohti üldse palju. Küll räägitakse seal jumalatallest, kadunud lambast ja heast karjasest.

«Aga ega mina ei kudunud neid löntiskõrvalisi iisraeli lambaid, vaid ikka koduseid eesti mustapealisi,» naerab kunstnik. «Nii läheb see lambapidamine ükskord ometi ka minul asja ette.»

Arvamus

Urmas Petti,
Tartu Jaani koguduse õpetaja

Me oleme otsustanud, et meie kirikutekstiilid peavad olema parimad.

Seepärast valisime nende autoriks Anu Raua, tema meistrioskused on tase omaette. Samas ei ole meie katetel ju mitte midagi erilist – ikka needsamad sümbolid, mis kõigile tuttavad. Lihtsalt lahendus on eripärane: meie altari- ja kantslikateteks on väga hinnalised gobeläänid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5