Veidrad maakad põrsast kotis ei osta
(1)
10.03.2004 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Mitte ühestki heast ettevõtmisest ei tule midagi head
välja, kui eestvedajad ei arvesta teistega, ajavad asju kiirustades ning
kaugemale ette nägemata. Ohustatud taime-, looma- ja linnuliikide kaitseks
loodava üleeuroopalise võrgustiku Natura 2000 asja on keskkonnaministeerium
ajanud Eestis aga kahjuks nii, et paljudel Natura võrgustikku jäävate maade
omanikel on tekkinud ilmne vastumeelsus kogu looduskaitse vastu.
Rannu valla 70 maaomanikku esitasid läinud nädalal Tartumaa
keskkonnateenistusele kirja, millega tõmbasid kriipsu peale valla kõigile Natura
2000 eelvalitud aladele. Kas see on maaomanike rumal kangekaelsus? Ei, need
inimesed saatsid keskkonnateenistusse oma eitava otsuse kolmeleheküljelises
kirjas, mis on täis vastuseta küsimusi.
Näiteks pole maaomanikele selge, miks on Võrtsjärve ääres Natura 2000 aladest
välja jäetud riigimetsakvartal, kuid tulevase kaitsealana on kaardile märgitud
sealsamas kõrval asuv eramets. Ja miks ei võeta kaitse alla Tamme
liivakivipaljandit? Ka pole maaomanikud rahul, et eelvalikuala piir on
paigutatud nii, et selle sees on 55 kinnistut, mille elamud ja muud ehitised
jääksid tulevikus Natura 2000 alasse.
Samas on teada, et Natura 2000 alal on inimtegevus tulevikus võimalik
enamasti alles siis, kui keskkonnamõjud on hinnatud (see on tasuline). Seega
paneb riik maaomanikele rahalise kohustuse, kui too soovib näiteks midagi oma
kinnistul ehitada või maa sihtotstarvet muuta.
Rannu valla arengukava ja Võrtsjärve detailplaneering näeb ette järve
kallaste atraktiivsemaks muutmise – seal tuleb maha võtta võsa ja niita roogu.
Kas neid töid tohib teha ka siis, kui Võrtsjärve kaldad on Natura 2000 alal?
Enamikule küsimustest polegi veel vastust, sest tulevaste kaitsealade
piirangud on alles välja töötamata. Seega pakkus keskkonnaministeerium
maaomanikule põrsast kotis. Et asi vaid tuima pealesurumisena ei tunduks,
rääkisid ametnikud maaomanikele tulevaste piirangute tutvustamise asemel
maamaksusoodustustest ja niitmistoetusest.
Kuid nendega maameest ei peibuta. Üks maaomanik ütles niitmistoetuse kohta:
«Mis toetus see ka on, see ju vaid tööraha. Aga seda, et mu maa on mingi kuradi
taime pärast kasutusest väljas, ei hüvita mulle mitte keegi.» See «kuradi taim»
on muide meie haruldus, ilus kuldking.
Linnast vaadates võivad maakad küll veidrikena tunduda, kuid põrsast kotis
nemad naljalt ei osta. Jutuga, et Natura ei muuda nende maal midagi, maamehi ei
püüa. Piirangud tulevad kindlasti, sest teisiti ei kaitsta loodust mitte kusagil
maailmas. Ainult seda me veel ei tea, kas piirangud tulevad sama ranged kui
Soomes, kus maaomanik ei tohi Natura aladel isegi keppi maasse lüüa.
|