Tartu Ülikoolist üle kolme korra väiksem Eesti Maaülikool on vähemalt ühe näitaja poolest samal tasemel – maaülikoolile ollakse võlgu ligikaudu sama palju kui alma mater`ile.
Inkassot vajavad nii väike kui suur ülikool
11. oktoober 2012, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Tartu Ülikool kui Eesti Maaülikool on suutnud hoida maksmata arvete taseme viimastel aastatel üsna stabiilselt poole miljoni euro ümber.
Oktoobri alguses oli Tartu Ülikoolist välja saadetud, kuid tähtajaks tasumata arvete summa 469 290 eurot. Sellest moodustasid õppeteenustasud ümmarguselt 16 protsenti ehk ligi 73 700 eurot. Tartu Ülikooli rahandusosakonna analüütik Kristin Männik märkis, et arvete hulga järgi domineerivad õppemaksuvõlglased.
«Absoluutnumbriliselt on väljavõtte võlgnevused enim seotud teenuslepingute raames teostatud tööde eest esitatud arvetega,» tõdes Männik. «Ei tasuks aga järeldada, et lepingulised partnerid võlalembesed on. Väljavõttes kajastuvad ka võlgnevused, mis ületavad tähtaega kas või üks päev.»
Võlasumma kahaneb
Eesti Maaülikooli rahandusosakonna juhataja Kaire Klaus ei saanud nimetada praegu võlgu oldavat summat, sest nõuete hulka liidetakse jooksva aasta sees nii need arved, mille maksetähtaeg on möödas, kui ka need, mille tasumisega on veel aega.
Klaus kinnitas aga, et viimase viie kalendriaasta lõpu seisuga on üles jäänud võlgade summa olnud vahemikus 350 000 kuni 560 000 eurot. Maksmata õppeteenustasusid on sellest umbes 19 protsenti, ülejäänu maksmata arved näiteks laborianalüüside, ruumide kasutamise ja müüdud aiasaaduste eest.
Klausi sõnul kippusid võlad kuhjuma 2010. aastani, 2010. ja 2011. aastal võlasumma järk-järgult kahanes. Seevastu hakkas just tunamullu õppemaksuvõlgade osatähtsus kerkima. Lootusetuks tunnistatud nõuetest moodustavad tasulise õppe arved 44 protsenti.
Maaülikooli suurim üksikvõlanõue pärineb krooniajast. Nüüdseks on see ligi 13 000-eurone võlg, mis oli üleval kolm aastat, siiski makstud. Üleval olevaist võlgadest suurim on 164 000 eurot, kuid selle maksmise tõenäosust hindab maaülikool sajaprotsendiliseks.
«Rohkem on neid võlgnikke, kelle võlad koosnevad mitme arve summadest,» märkis Klaus. «Eraisikute puhul on neid, kes maksavad oma tasulise õppe või mõne analüüsi eest neli-viis aastat hiljem.»
Suurim Tartu Ülikoolile maksmata arve oli oktoobri alguses ligi 146 300 eurot, tasumistähtajaga 13. septembril.
Maksetähtaja ületanud nõuete menetlemine ülikoolides käib riigi raamatupidamise üldeeskirja järgi. Maaülikoolis tunnistab nõudeid lootusetuks rektor, Tartu Ülikoolis finantsjuht.
«Maha kantakse vaid alusetud võlad ehk kui pole teenust osutatud või pankrotistunud firmade võlad,» selgitas Männik. 2009. aastal tunnistas ülikool lootusetuks 12 000 euro eest võlgu, 2010. aastal 74 000 euro ja mullu 6000 euro eest.
Maaülikool on viimase viie aasta jooksul bilansist välja kandnud keskmiselt 28 000 euro eest lootusetuid võlgu aastas. Klaus märkis, et neid võlgu ei kirjutata otseselt korstnasse, vaid nõutakse edasi ning edukalt – juba lootusetuks tunnistatud võlgadest saadakse hilisemail aastail kätte peaaegu pooled. «Ka pankrotimenetlusest võib õnnestuda nõudele mingisugunegi kate saada,» lisas ta.
Abis ka firmad
Ülikoolid tegelevad võlgade sissenõudmisega ise. Eesti Maaülikool kasutab lisaks inkassoteenust alates 2006. aastast, Tartu Ülikool 2003. aastast. Eesti Maaülikool kasutab praegu Julianus Inkasso ja Abi Kapital Grupi teenust, Tartu Ülikool Julianus Inkasso, Aktiva Finantsi ja PlusPlus Inkasso teenust.
Maaülikooli eelarve on tänavu 36,7 miljonit eurot, seal õpib ligi 4900 tudengit. Tartu Ülikooli selle aasta eelarve on 124,5 miljonit eurot, üliõpilasi on üle 17 500.