Sotsiaaltöötajad kontrollivad invaliide
(2)
09.02.2005 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tartus töötab viis uut sotsiaaltöötajat ja neile lisandub veel kümmekond, sest uue korra järgi on ligi neljale tuhandele sügava või raske puudega inimese hooldajale toetuse määramine väga töömahukas.
«Praegu on rahulik, täna on suurem osa inimesi juba ära käinud,» ütles Tartu sotsiaalabi osakonna Tähtvere ja Veeriku piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja Anu Mikson eile ennelõunal. «Enamasti käib siin hommikupoolikuti paarkümmend inimest.» Nagu kõik teised, oli ka Edgar Leppik (87) eile Anu Miksoni juurde tulnud aprillist muutuva hooldajatoetuse maksmise asjus. «Ma ei kurda selle pärast, mulle teeb see asi nalja,» muheles Leppik. «Pensioniametis on ju kõik andmed ja paberid olemas, et miks olen hooldajatoetust saanud. Ja nüüd tuleb jälle otsast alata!» Külla ja küsitlema Edgar Leppik on seni saanud hooldajatoetust liigese- ja südamehaigust põdeva abikaasa Ludmilla hooldamise eest. Et mees ka tulevikus toetust saaks, tuli tal täita mõned paberid ja jääda ootama: Anu Mikson saab Leppikuid külastama-küsitlema tulla aprilli keskel. «Kõik varasemad ajad on juba täis,» põhjendas sotsiaaltöötaja, kes päevas jõuab külastada paari-kolme hooldatavat. «Jah, inimesed peavad arvestama, et hooldajatoetuse maksmine muutub, ükski hooldus automaatselt ei pikene,» ütles Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Meida Griin. Uue korra järgi peab kohalik omavalitsus hooldatavad üle vaatama ja hindama, kas nad vajavad hooldajat või võib neile pakkuda näiteks päevakeskuse teenust. Et välja selgitada, kas sügava või raske puudega inimene vajab hooldajat, läheb sotsiaaltöötaja tema juurde koju. Põhiliselt koos hooldust vajava inimesega tuleb täita 15-leheküljeline ankeet. Osa selles olevaid küsimusi on määratud ka praegusele hooldajale. Tartus oli aastavahetusel ligi 3800 hooldajatoetuse saajat. Et neid kõiki korrektselt teenindada, võttis sotsiaalabi osakond juurde viis töötajat. «Kindlasti peame ajutist tööjõudu veel juurde võtma,» ütles Griin. «Kutsume appi sotsiaalteaduskonna tudengeid ja paneme sellele tööle kõik oma osakonna inimesed.» Aprillis ei lõpe? Kuid on selge, et 1. aprilliks ei jõuta Tartus kõiki hooldust vajavaid inimesi läbi käia ja uusi hooldajatoetusi määrata. Mis siis saab? «Meie praeguse seisukoha järgi saab hooldaja toetust seni, kuni kohalik omavalitsus jõuab otsustada, kas ta hoolealune vajab hooldajat või ei,» vastas Griin. Riik maksab praegu hooldajatoetust inimestele, kes omavalitsuse otsusel on määratud raske või sügava puudega inimese hooldajaks. Toetuse suurus on hooldatava puudeastmest olenevalt kas 240 või 400 krooni kuus. 1. aprillist otsustab hooldajatoetuse suuruse kohalik
omavalitsus.
Hooldajatoetus • Tänavu annab riik Tartumaale hooldajatoetuste maksmiseks üle 23,6 miljonit krooni. Tartu linn saab riigi eelarvest tänavu aprillist kuni järgmise aastani hooldajatoetuse maksmiseks pisut üle 13 miljoni krooni. • Mullu sai Tartumaal hooldajatoetust 6451 inimest, neist 3800 olid tartlased. Allikas: sotsiaalministeerium, TPM
|
