Botaanikaaia direktor Heiki Tamm sõnas, et seda summat tuleks siiski mõista kui vajadust, mitte kui kindlasti teoks saavat kava. Seepärast, et raha tuleb alles otsida nii fondidest, riigilt kui ka sponsoritelt. Aga plaanid on tõesti suured.

Kindlas kõneviisis on Tamm valmis rääkima tänavustest ettevõtmistest, millest suurim ja üks kallimaid on troopikakasvuhoone 2,7 miljonit krooni maksev lõpetamine. Töömehed annavad parasjagu lõpplihvi selle ühele osale, kaktustesaalile.

Põnev ja ilus

Põnev ja rohket silmailu tõotav ettevõtmine on elulõngade ja pojengide kollektsiooni rajamine, mis võtab ligi

200 000 krooni. Ettevalmistustööd on mõlema puhul poole peal.

Tuge selleks on botaanikaaiale tulnud riiklikust programmist, mis kaitseb siinsete taimede geneetilist ressurssi. Elulõngade aeda on plaan koondada parimad Eestis aretatud elulõngade sordid ning näidata ka looduslikke liike.

Pojengide kollektsiooni koostamisel tahetakse Tamme sõnul koguda vanemaid talve- ja haiguskindlamaid sorte.

Suur töö on ka tiigi puhastamine ja kallaste korrastamine ning saarekesele paviljoni ehitamine. Töö hind kokku on 1,2 miljonit krooni.

Seejuures tõstab Tamm esile, et paviljon valmib suuresti sponsorluse korras. Nimelt on Tartu kutsehariduskeskuse poisid ja meistrid lubanud paviljoni detailid valmistada, puidu hankida aga Botaanikaaia Sõprade Selts. Sellest rääkides tunnistab Tamm, et pelgalt ülikooli rahast botaanikaaia arendamiseks ei piisa, sestap on iga tugi teretulnud.

Nii meenutab ta näiteks Tartu linnavalitsuse abi kolme Endel Taniloo skulptuuri ostmisel – ehkki skulptuuride näitamine pole botaanikaaia põhiülesanne, on taimekollektsioonide eksponeerimisel ometi tähtis ka esteetika.

Muidugi ei saa unustada ka ettevalmistusi Oa tänavasse katse- ja paljunduskasvuhoonete, lavade ja peenarde ning lõpuks ka uue haldushoone rajamiseks.

Selle aasta plaanis on arengukava järgi näiteks krunti ümbritseva aia projekteerimine ja ehitamine, detailplaneeringu koostamine ja kasvuhoonete-lavade ehitus – hind kokku 2,6 miljonit krooni.

See lubab aga loobuda Soinaste aiast. Direktor Tamm sõnas, et see otsus on küll raske, sest Soinaste aeda on pandud paljude inimeste aastatepikkune töö, aga seal kasvuhooneid pidada ei ole majanduslikult otstarbekas. «Meil pole enam ülesannet potililli müügiks kasvatada nagu nõukogude ajal,» põhjendas ta.

Teisalt lubab administratsiooni Oa tänavasse kolimine jätta praeguse administratiivhoone õppetöö tarbeks.

Tööd jagub

Tööde lõppu botaanikaaias ei paista. Põhiaias vajavad uuendamist teed ja kollektsioonid, kastmis- ning valgustussüsteemid. Kollektsioonis olevad taimed tuleb varustada etikettidega ja näiteks palmihoone ootab kapitaalset remonti, mis jätab alles ainult kandekonstruktsioonid.

Arengukavas sõnastatud eesmärk ütleb, et botaanikaaed tahab saada rahvusvaheliselt tunnustatud botaanika, ökoloogia, hortoloogia ja keskkonnakaitse õppe- ja uurimiskeskuseks.

Fakte mullusest

• Piletiga külastajate hulk kasvas 2003. aasta 9580 inimeselt 19 685 inimeseni, sealhulgas 113 giidiga ekskursiooni. Avamaakollektsiooniga tutvumine on tasuta.

• Praktikal käis üle tuhande õppuri Tartu Ülikoolist, Eesti Põllumajandusülikoolist ja Räpina aianduskoolist.

• Jätkus troopikakasvuhoone ehitus, töid tehti 2,12 miljoni krooni eest. Aasta lõpul keskkonnainvesteeringute keskuse eraldatud 2,1 miljonit krooni peaks koos ülikooli lisatava summaga lubama ehituse lõpetada.

• Energiasäästuprogrammi osana pandi troopikakasvuhoone katusele 30 päikesepaneeli, mis muudavad sooja vee tootmise odavamaks.

• Tiigisaarele ehitati kaarsild.

• Taimekollektsioonid täienesid 517 uue liigi võrra.

• Peeti kolm avalikku õppepäeva, oli kuus kontserti.

Allikas: TÜ botaanikaaia tegevuse aruanne

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5