Omal ajal pidin ülikoolis tegema rahvaluuleeksamit ja rääkisin õppejõule, kelleks oli karm ja nõudlik Udo Kolk (1927–98), oma pileti raamides tollase ametliku õpiku järgi pika jutu animismist, esivanemate vaimudest, nende tõrjumisest ja peletamisest. Sain küll hea hinde, kuid õppejõud ise jäi kuidagi tõrksaks ja kurvaks. Ja pidas mulle vaiksel toonil, ent siis üha enam hoogu sattudes kirgliku lühiloengu sellest, et esivanemate hingi tegelikult ei kardetud ega tõrjutud, vaid hoopis austati ja armastati, nendelt saadi oma maistes tegemistes tuge ja energiat.Köited leti alt See õpetlik eksam (ja hilisemad juba mitteametlikud vestlused õppejõuna range, ent eraelus vägagi sõbraliku ja joviaalse Udo Kolgiga) pani mind asja vastu lähemat huvi tundma, otsima uksi esivanemate vaimuilma. Mall Hiiemäe koostatud «Eesti rahvakalendri» 1980. ja 90. aastatel ilmunud järjestikused köited osutusid siin asendamatuks abimeheks. Ehk pole liialdus öelda, et need defitsiitsed, sageli leti alt müüdud köited olid üheks laulva revolutsiooni märgutuleks. Äsja ilmunud mahukas kogumikus «Sõnajalg jaaniööl» on meie ees taas jüripäeva uskumused ja lauritsapäeva kombestik, jõulumängud ja tabanipäev, aga ka hulk puid ja taimi, linde ja loomi, kes omandavad autori kujutatuna salapärase mütoloogilise sära. Teosele annab jumet meeletu hulk tsiteeritud algallikaid, pärimusi ja pajatusi, mille puhul uurija sageli piirdub napi neutraalse kommentaariga. Meie ülimalt ratsionaalsel ja otse sealsamas skisofreenilisse irratsionaalsusse uppuval ajal mõjub säärane meie ehedat rahvapärimust taaselustav ja -väärtustav raamat igati värskendavalt. Ühe kahtlase koha ma teosest lähemal silmitsemisel siiski leidsin. Hakkas silma teade: «Jõe sügavuses või hauas elutsevat palju suuri kalu, mõnel kulli küüned seljas, keda kalakull omale saagiks püüdnud; et kala kullist tugevam oli, viis ta kulli vette» (lk 344) – lubatagu siinkirjutajal säärast jõudude vahekorda küll mitte uskuda! Esivanemate vaimud Aga uskumine või mitteuskumine on muidugi iga lugeja vaba valik. «Sõnajalg jaaniööl» äratab meie alateadvuses hulga uinunud tundeid ja tunge, toob esivanemate vaimud meile ootamatult lähedale, lausa kuklasse hingama. Kes püüab neid tõrjuda või ignoreerida, kes aga aegade tagant tuge ja vaimset kokkukuuluvust otsida ja leida – Mall Hiiemäe raamat aitab kaalukaussi väga jõuliselt viimase suhtumise kasuks kallutada. |
