Aednikel on põhjust muretseda küll, tähendas Lembit Kaarna, OÜ Aiasõber tegevjuht. Tema sõnul ei ole põhjamaised taimed väga suures ohus, küll aga kõik need, mis on sisse toodud lõunapoolsetest riikidest. «Just seetõttu tulebki puukoolidest taimi ostma minnes valida istikud, mis on vähemalt ühe talve Eestis talvitunud,» rääkis ta. Kiire külm on ohtlik Lembit Kaarna enda kodu kõrval metsatukas õitsevad näsiniined ja sarapuud, aias valmistuvad õisi näitama krookused ja ebaküdooniad. «Pärast puhkeperioodi hakkavad taimed viie soojakraadi juures kasvama,» põhjendas Kaarna, miks õied, mis muidu kevadkuudel silma rõõmustavad, juba praegu puhkema kipuvad. Aiataimede kõige suurem vaenlane on praegu temperatuuri kiire langus, kinnitas Kaarna ja soovitas aiapidajail valmis panna talvekatted, et temperatuuri kiire languse korral külmakartlikke taimi kaitsta. Ka tuleks hoolega kuulata ilmateadet, märkis ta ja tuletas meelde eelmist aastat, kus temperatuur langes ootamatult koguni 20 kraadi.
«Taimede rakkudes on vaba vett, seetõttu külmuvad temperatuuri langedes nende koed lõhki ja taimed saavad kahjustada või isegi hukkuvad,» selgitas Kaarna. Kui külm saabub aga tasapisi, ei pea aiataimede pärast väga muretsema. Soojade ilmadega peaksid taimed olema katteta, sest katte all levivad taimi kahjustavad seenhaigused. Ka soodustab soe kate taimede liialt varast kasvamist. Kattematerjalina soovitab Lembit Kaarna kasutada kuuseoksi, turvast või isegi põhku. «Aiakauplustest võib küsida ka talviseid kattekangaid,» lisas ta. Tänavune talv võiks Kaarna hinnangul panna aiapidajaid üha enam mõtlema konteineraiandusele. «Taimed kasvavad potis, millega on neid võimalik lihtsa vaevaga tõsta talvituskohta või keldrisse,» kirjeldas ta. Viljapuude ja marjapõõsastega on seni veel muretum. OÜ Aiatark juhatuse liige Väino Eskla tõi põhjuseks selle, et viljapuud on hilisema kasvualgusega. «Kui aga temperatuur püsib üle viie soojakraadi, hakkavad needki kasvama,» tõdes ta. Eskla soovitab viljapuudele pöörata erilist tähelepanu siis, kui päike end rohkem näitab. «Tumeda võraga puukoore pinnal tõuseb temperatuur siis mitukümmend kraadi. Sooja vaheldumine õhtuste temperatuurilangustega võib koort kahjustada – sellesse tekivad lõhed,» rääkis ta.
Viljapuude tüvede kaitseks võiks need katta heleda värviga, poest võiks selleks küsida tüvevalgendit ja -kaitset. Ka hele tugev jõupaber peab mitu kuud vastu ja kaitseb puud. Jõupaber kaitseb puid ka ablaste jäneste eest. «On kuulda, et kuigi neil on toitu ka metsas küll, kipuvad nad ikkagi viljapuid närima,» märkis Eskla. Nendes piirkondades aga, kus on pesitsemas vesirotid, soovitas Eskla aeg-ajalt noorte puude tüvede ümber pinnast kinni tallata – see vajutab vesiroti käigud kinni ja nii ei pääse nad kohe puujuurtega maiustama. Ka juuri tuleb kaitsta «Praegu pole aias hullu veel midagi,» kinnitas Eskla. «Kui aga ennustused lähevad täppi ja ka veebruar on soe, ei oska keegi arvata, mis puudest-põõsastest saab. Kindlasti hakkavad nad siis kasvama ning on tulevaste kevadiste külmade ees eriti õrnad.» Kui edaspidi lumeta maa korral pluss- ja miinuskraadid aga vahelduvad, võib Eskla sõnul karta väiksemate, eriti sügisel istutatud taimede külmakergitusi, mis paljastavad taimede juured. «Selle vastu aitab õigeaegne taimede tagasivajutamine,» õpetas ta. Lumeta äkk-külma kardavad Eskla kinnitusel ka viljapuude juured: «Eelmise talve kurbadele kogemustele toetudes peaks selleks puhuks kuiv puistematerjal – turvas, saepuru, laastud, puukoorepuru või puulehed – käepärast olema.»
|
