Tartumaa saab uue looduskaitseala
10.01.2005 00:01
Kai Väärtnõu, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tartumaa Keeri järve ja Karijärve kandi soisel maastikul kasvab väärt taimi ja elab haruldasi isendeid – uue kaitseala loomisega püütakse kõik see puutumata looduseks jätta.
Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Lea Sõgel sõnas, et Keeri-Karijärve piirkond on loodusrikkuste poolest ammu tuntud. Puutumata loodus Juba varem on loodusalade eksperdid teinud ettepanekuid sealsete linnuliikide pesitsusalade, haruldaste taimede kasvukohtade ja vee-elupaikade kaitse alla võtmiseks. «Natura 2000 alade hulgas uuriti seda piirkonda põhjalikult ja hinnati see sedavõrd tähtsaks, et tuleb moodustada looduskaitseala,» märkis Sõ-gel. Uue looduskaitseala kaitse-eeskirja projekt koostati Eesti ornitoloogiaühingus möödunud aastal. Miks on Keeri-Karijärve piirkonda vaja kaitsta? Sest Keeri-Karijärve piiranguvöönd seob juba rangema kaitsekorraga Võsivere, Kõia ja Meeri sihtkaitsevööndid üheks tervikuks ning on neile puhvertsooniks, selgitas Sõgel. «Piiranguvööndisse jäävad Keeri järv, Karijärv, Elva jõgi ja Kõia jõgi,» loetles ta. Haruldased liigid Keeri järv on Lea Sõgeli sõnul tähtis näiteks angerja ja tõugja elupaiga ning kalade kudemiskohana. Ka teiste veekogude kallastel ja luhtadel pesitsevad ja toituvad paljud linnud ja loomad. Kaitstavatest taimeliikidest nimetas looduskaitse peaspetsialist suurt käopõlle, kahkjaspunast sõrmkäppa, vööthuul-sõrmkäppa, vesiroose ja paljusid teisi. Osa seal kasvavatest liikidest on nii haruldased, et seadus ei luba ajakirjanduses neid avaldadagi. Puhja valda jääb loodavast kaitsealast kolmandik. Puhja vallavanema Vahur Jaakma sõnul on uus looduskaitseala parajasti vallavalitsuses kooskõlastamisel ja seni pole selle loomise vastu keegi tõrkunud. «Kõiki sealseid kinnistuomanikke teavitati nagu kord ja kohus. Vallavalitsusesse pole neist keegi tulnud oma õigust nõudma,» sõnas Vahur Jaakma. Õigupoolest pole kellelgi põhjust kurta, leidis vallavanem, sest maastik Keeri järve ääres on kohati nii ligipääsmatu, et sinna ei saakski uusehitisi rajada või seal lageraiet teha. Mõned kalapüüdjad küll käivad Keeri järves õngitsemas, kuid neid kaitseala loomine Jaakma sõnul ei sega. «Peale kalameeste ei käi sealkandis tõesti suurt kedagi,» tõdes ta. Vallarahvas pooldab Ka Konguta vallas, kuhu jääb suur osa kaitsealast, on elanikud kaitseala idee vallavanem Agu Kasetalu sõnul hästi vastu võtnud – pigem leitakse, et keskkonnakaitsjad teevad tänuväärset tööd. Kasetalu rõhutas, et puutumata loodust on vaja kaitsta samuti kui mõnd konkreetset objekti. «Meil ei ole siin ilusat vaadet merele, vaid rikkumata keskkond. Aga ka see väärib kaitset,» sõnas vallavanem. Looduskaitseala materjalid on olnud avalikul väljapanekul. Kaitsealaks saamiseks on vaja veel vabariigi valitsuse määrust selle kohta.
|
Tee koduleheks
