Miks on Tartu Ülikooli kliinikumi kodulehelt teie kontaktandmeid pea võimatu leida?

Kes mind otsivad, leiavad mu üles, ka kliinikumi kodulehelt. On ju ka otsingumootorid ja näiteks selline lehekülg nagu www.kliinik.ee, kus meestearstide osa külastab iga kuu umbes 5000 inimest. Ma olen seal vastanud ligi 2500 küsimusele.

Muidugi, neti häda on, et saame tavaliselt anda vaid suuniseid ja öelda: tulge vastuvõtule. Väga harva suudame probleemi kirja teel lahendada.

Kuidas julgustaksite mehi arsti juurde tulema?

Ma tavatsen öelda, et tugev mees lahendab oma probleemi, nõrk jääb kotile. Meie eesmärk on, et mees, kellel on probleem, tuleks esimese kuu jooksul, mitte kahe aasta pärast.

Kurb on see, kui inimene tõstab käed üles ja matab oma mured alkoholi või töösse. Niimoodi probleem ei lahene, vaid ainult süveneb ja halveneb.

2002. aastal ütlesite, et Eestis on kaks meestearsti ja 275 günekoloogi. Kas suhe on muutunud?

Suhe on umbes kolm kolmesaja vastu. Meditsiinis ei saagi kiiresti kasvada. Et spetsialistiks saada, läheb umbes kümmekond aastat.

Pole võimalik plaanimajanduse korras kahe aastaga palgata kümme androloogi. Esiteks pole neid, kes õpetaks. Teiseks pole ka kedagi võtta, sest seksuaalmeditsiini piiri peale jäävate aladega ei sobi tegelema iga inimene.

Mis tüüpi inimene sobiks?

Ta peab olema läbi käinud eneseanalüüsi ja peab olema oma maailmapildis terviklik. Muidu pole võimalik meie erialal töötada.

Kuidas on androloogia Eestis kümnendi jooksul arenenud?

Eks ta on arenenud sinna, kuhu ma olen teda lükanud. Arvan, et on väga hästi arenenud. Meie seis on väga hea, oleme üles ehitanud ühe Euroopa parima meestearstide süsteemi. Kui mees tuleb minu juurde, suudan ma 98 protsendil juhtudest abi anda.

Kuidas Eestis teie ideid vastu võetakse?

Kui sul on hea idee ja sa suudad seda teostada, on kõik võimalused olemas. See mind siin hoiabki. Kuskil mujal täidaks doktor Punab mingis süsteemis lihtsalt kindlat kohustuste rida. Kuid siin on võimalik süsteemi muuta. Idealistil on siin hea olla.

Naistearst Kai Haldre on 2003. aastal kirjutanud: Eesti mehed tunnevad, et neid ei armastata. Miks me nii tunneme?

Ma ei usu, et mehi vähe armastatakse. Mehed pigem ei näe seda armastust ja inimestel pole teineteise jaoks aega. Nad ei suhtle, nad ei suuda armastust verbaliseerida. Kõige olulisem on see, et inimesed on pidevalt rahulolematud.

Eesti meeste tervisemured tulenevadki mittearmastamisest ja sellest, et partnersuhted on nagu nad on. Meeste kõige tähtsam tervist määrav tegur on partnersuhe. Kui mehel on hea partnersuhe, siis on mees edukas. Kui seda pole, kipub mees hääbuma. See on kõige kriitilisem punkt.

Kuivõrd mõtlete ise riskidele nagu ületöötamine või ebatervislik toitumine?

Toitun suhteliselt tervislikult, füüsiline aktiivsus käib lainetena. Põhiline on see, et ma ei põe, ma ei karda midagi. Kui olen ise terviklik, kui mul pole ebarealistlikke ootusi ja ma ei tegele riskikäitumisega, siis püsingi terve.

Mehi ohustavate haiguste teadmine ei hirmuta?

Vedasin kunagi sõpradega kihla, et elan 111-aastaseks ja viimase patsiendi võtan vastu 91-aastaselt – 20 aastat saan pensionäri elu nautida. Kui pea on korras, tuleb muu järele.

Kuidas lõõgastute?

Minule on kõige tähtsam perering, seejärel tuleb kõik muu. Kindlasti peab iga päev jääma kasvõi natuke aega lastega olemiseks.

Siis veel sportimine mingil määral ja kindlasti lugemine. Raamatumaailm on päris oluline.

Naine on teil ka TÜ kliinikumi arst – kuidas nii?

Ega see, et mees ja naine on arstid, pole reegel. Ju olime sobivad inimesed. Kohtusime ülikoolis, kui sõjaväest tagasi tulin. Oli meeldiv inimene ja läks nii.

Kui palju on teis alles tudengihinge?

Need päevad on suhteliselt möödas. Meedikuelu ei luba tudengielu, pole kunagi väga hästi lubanud.

Noored, kes on arstiteaduskonnas olnud seotud kliinilise meditsiiniga, pole kunagi suutnud päris korralikku tudengielu elada.

Ei saa endale lubada magamata ööd ja kaheksat pudelit õlut, kui pean järgmisel päeval olema adekvaatne ja suutma patsientidele oma teadmisi, tahet ja mõtteid peale suruda.

EÜS pole ju just vagur koht!

Ta on lõbus küll, aga ma pole klassikaline EÜSi mürakaru. Seal on väga palju huvitavaid inimesi ja mina olen vagurama poole esindaja.

Iseloomult olete tõsine inimene?

Arvan küll. Tõsine ikka. Eks iga inimene on loodud nagu ta on loodud. Ma ei hakka oma mina muutma ja ei käi selleks kes teab mis koolitustel. Ma tean oma eripärasid ning elan oma keha ja hingega harmooniliselt.

Mis on lähiaja plaanid?

Püüan lähikuudel doktorikraadiga hakkama saada. See on jäänud väga venima, tuleb ära teha.

Millised on teie valdkonnaga kõige enam kaasas käivad müüdid?

Kõige selgem ja suurem eksimüüt on, et seksuaalsus võrdub viljakusega. Mees tuleb siia ja ütleb, et tal ei saa ühtegi probleemi olla, sest seisab. Teiseks muidugi peenise suurus, mis pole tegelikult määrav. Ei saa öelda, et tähtis on pikkus või jämedus.

Tähtsam on see, et inimene oleks ise endaga rahul. Siis on ka partner rahul. Seda tuleks eelkõige ka naistele edasi öelda – ärgu põdegu!

CV

• Sündinud 19. septembril 1966

• 1992. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal, 1992 – 1993 naistehaiguste internatuur, 1993 – 1996 androloogia-uroloogia residentuur, 2004. aastast Euroopa Androloogia Akadeemia sertifitseeritud kliiniline androloog

• Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse (meestekliinik) meestearst ja direktor

• International Society of Andrology nõukogu liige, European Academy of Andrology juhatuse liige, Balti Androloogide Seltsi esimees, Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu juhatuse liige, Eesti Uroloogide Seltsi liige ja Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu laekahoidja

• Abielus, kolm last (poeg ja kaks tütart)

Arvamused

Indrek Tarand,
Korbikaaslane

Margus Punab on nagu hea vein, mis läheb iga aastaga paremaks. Kuid ta oli juba ülikooli tulles väga hea vein – või mees.

Minu meelest koosneb hea mees sellistest komponentidest: pea jagab, mõistab nalja, täidab oma lubadused ja on muidu ka sitke sell. Luurele saab temaga raudselt minna, iga kell ja kinnisilmi.

Kai Haldre,
Kolleeg

Doktor Margus Punab on kange vaidleja. Ükskord otsustasime temaga, et kutsume saalitäie rahvast kokku ja vaidleme nende ees.

Teema oli intrigeeriv ja saal oli rahvast täis, ainult väitlusest ei saanud suurt asja – olime ootamatult samadel seisukohtadel.

Tagantjärele mõeldes olemegi tavaliselt jõudnud samadele seisukohtadele. Vahel on selleks kulunud lihtsalt mõni aasta.

Ma arvan, et dr Punabi patsientidel ja nende kaasadel on vedanud, ta on oma tegemistes ülimalt põhjalik ja kõrgete nõudmistega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5