Rehvitöökoda Puiestee 2 ei pea rehvide utiliseerimise pärast pead vaevama, sest talumehed veavad need enda heinakuhjade ja silohoidlate kattematerjalile raskuseks. Foto: Sille Annuk

Rehviliidu ja Aardlapalu prügilat haldava Cleanaway leping peaks vähendama vanade autokummide pildumist teekraavidesse ja metsaalustesse, nentis Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.

Seni on Tartus autokumme vastu võtnud firma Epler & Lorenz, küsides tonni eest 3000 krooni. Eraisikuid täisjooksu autokummidega, mille eest tuleks maksta sadakond krooni, nähakse seal aga haruharva.

«Oleme pidanud Rehviliiduga kõnelusi, et hakata rehve tasuta vastu võtma ka linnas, eeldatavasti Tähe tänava keskkonnajaamas,» rääkis Mauer. «Loodetavasti jõuame selle ära teha jaanuari jooksul.»

Põhikunde on töökoda

Ülle Mauer sedastas, et Ülenurme ja Haaslava valla piiril asuvasse Aardlapalu prügilasse on Tartust küll kõigest kümmekond kilomeetrit, kuid tõenäoliselt peavad paljud sedagi liiga pikaks teeks.

«Leian, et saja tuhande elanikuga linnas peaks üks kogumispunkt kindlasti olema,» ütles ta.

Tartumaa keskkonnateenistuse jäätmespetsialist Hegri Narusk lisas Maueri toetuseks, et kevaditi ja sügisporiga on sõiduautoga Aardlapalus suurte prügiautode vahel sehkendada liigne katsumus.

Kummilaadungite suuruse mõttes ei näe Rehviliit ega Cleanaway Aardlapalus põhikundedena eraisikuid, vaid rehvikodasid, kes annaksid korraga üle terve koorma kumme.

Kui rehve loovutaval töökojal pole Rehviliiduga lepingut, tuleb tonni rehvide pealt maksta 800 krooni. Rehviliidu projektijuhi Kaur Kuurme sõnul on aga lepingute sõlmimine sadade töökodade kaasamiseks alles hoogu kogumas.

Jäätmeseadus ei luba ladestada prügilaisse tükeldamata rehve, alates uue aasta 16. juulist on keelatud ka tükeldatud rehvide ladestamine. Keeld ei hõlma jalgrattakumme ega purustamata rehve, mida võib prügilas pruukida ehitusmaterjalina.

Cleanaway tegevdirektori Argo Luude kinnitusel veetakse kõik Aardlapallu tulevad autokummid sealt tervena minema, äravedu ja purustamine jääb Rehviliidu hooleks.

Luude sõnul vähendaks purustamine küll rehvide mahtu kolmandiku võrra ja muudaks transpordi odavamaks, kuid Aardlapalu elektrialajaamal ei jätku küllaldaselt võimsust, et mobiilset purustusmasinat käima panna.

Vana rehv talunikule

Puiestee 2 asuva kummikoja peremees, kes ei soostunud oma nime avaldama, väitis, et tema kõlbmatute rehvide äraveo pärast muretsema ei pea: aeg-ajal ilmub ikka mõni talunik või muu huviline ja küsib endale mitukümmend tükki.

«Ei mina täpselt tea, mida nad nendega teevad, aga tõenäoliselt kasutatakse neid näiteks silohoidlate katmisel raskusena,» lausus mees.

Keskkonnateenistuse jäätmespetsialist Hegri Narusk ütles, et kõigi rehvitöökodade raamatupidamine peab täpselt peegeldama, kui palju uusi või taastatud rehve on nad müünud ning kui palju kasutatud rehve vastu võtnud.

«Rehvi teekond peab olema jälgitav ja niisama neid kellelegi üle anda ei või,» kinnitas ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0