Nii näiteks oli viimasel rahvusvahelisel graafikatriennaalil Tallinnas ligi 90 kunstnikust esitanud traditsioonilises tehnikas töid ainult 30. Ülejäänud eksponeerisid videoid, digitaaltrükke, installatsioone ja muud, mis oleksid võinud olla ükskõik mis näitusel.

Tartlased ei ole ju näinud suuremal hulgal moodsat graafikat peaaegu kümmekond aastat: linna enda graafikakunst on madalseisus ja Tartu kunstimuuseum on huvitunud vaid kuulsate klassikute näitustest.

Seotud tehnikaga

Graafika on kunstiliik, mille väljenduslikkus ja mõjujõud on teistega võrreldes kõige enam seotud tehnikaga, täpsemini sellega, millise plaadi, lõikestiili ja söövitusviisi on kunstnik valinud.

Moodsad ajad on just selles valdkonnas toonud kõige enam muudatusi. Esiplaanile on tõusnud sotsiaalselt aktuaalne sisu, vaimukus, vaataja tasakaalust väljaviimine, mistõttu kunstnikud ei viitsi jännata meeletut käsitsitööd nõudvate graafikatehnikatega.

Sellega seoses on ka tagaplaanile jäänud esteetiline külg, mida naudib asjatundja meisterlikult teostatud graafilist lehte vaadates.

Praegune vabagraafikute ühine väljapanek Tartu kunstimajas ei ole lihtsalt üks järjekordne aastanäitus, vaid on koostaja Mai Levini tahtel pühendatud Herman Talviku sajandale sünniaastapäevale.

Kuulsa Rootsis surnud graafiku ja maalija auks on näitusele pandud tema loomingust laenatud pealkiri «Ekstaas». Ekspositsioonis on rõhk traditsioonilistel tehnikatel, mida 41 kunstnikust on kasutanud koguni 33. Näitus on tehniliselt väga rikas, puuduvad vaid Kaljo Põllu metsotintod.

Ekstaasi teemaga on kunstnikke püütud suunata ekspressiivsema, impulsiivsema ja ehk ka müstilisema väljendusviisi poole, nii nagu me tunneme Talviku loomingut.

Talviklikku vaimsust

Tundub, et suurima hingelise kontakti on saavutanud suurmeistri loominguga Maria-Kristiina Ulas. Talviklikku vaimsust kannavad Reti Saksa sugestiivsed ofordid, Enno Ootsingu filosoofilisema taustaga meisterlikud puulõiked, Naima Neidre ebamaiselt õhkõrnad digitrükis joonistused.

Ühiskondlikult erksat närvi demonstreerivad mõlemad Peetrid – Allik ja Laurits. Laurits on ühes oma teoses leidnud ootamatu seose ida ja lääne usundite vahel ning pannud selle kaunisse visuaalsesse vormi.

Urmas Viigi pilkupüüdev «Lilled» osutub lähedalt vaadatuna veritsevateks lihatükkideks. See pöörab vaataja sisemuse segamini ja jääb kauaks meelde.

Imetleda saab lihtsalt ilusaid ja meisterlikke graafilisi lehti, mille autoriteks on Silvi Liiva, Mare Vint, Sirje Eelma, Leo Lapin, Avo Keerend, Evi Tihemets, Virge Jõekalda jt.

Kuigi iga hea kunstiteos vajab sündimiseks hingeliigutust, iseloomustab näitust «Ekstaas» tunnete vaoshoitus ja üsna vähene ekstaatilisus, nagu see on alati olnud omane eesti graafikale.

Näitus «Ekstaas»

• Tartu kunstimajas (Vanemuise 26) on avatud Eesti Vabagraafikute Ühenduse aastanäitus «Ekstaas».

• Näituse alapealkiri «Hommage à Herman Talvik» tähendab austusavaldust Tallinnas 1906 sündinud ja Rootsis 1984 surnud kunstnik Herman Talvikule.

• «Ekstaasi» saab vaadata 12. novembrini.