| Üks asi on, et kust sa jälle hea abistaja leiad, keda kõiges usaldad. Teine asi, et halvast tõstmisest võib jääda inimesele ka vaat et eluaegne tervisekahjustus. «Siis piina end sellele mõeldes või surnuks. See oleks minu süü.» sõnab Kusma. 54-aastane ja ligi 80 kilo kaaluv Harri Kusma on üks neist kurja saatusega meestest, kes on noormehena tundmatus kohas uljalt vette hüpanud. Kusma elu variatsioonid ratastoolis ja voodis kestavad juba 33 aastat. «Esimesed kümme aastat harjud, pärast kahtkümmet aastat ei pane oma elu omapära enam tähelegi,» sõnab Kusma, keda optimism ja huumorimeel pole maha jätnud. Vanni ja vannist välja Ele Hansen käib Harri Kusmal abiks igal pühapäeval, sest see on vannipäev. Aga käib ka võimlemist tegemas, saadab teda jalutuskäikudel ning rahvaüritustel. Elest ja Harri Kusmast on saanud mitte lihtsalt aitaja ja abivajaja, vaid omamoodi partnerid. «Ma olen Harri liitnud koguni oma sõpruskonda. Kui ma ise peangi kauemaks ära sõitma, palun kedagi oma sõpradest Harrile appi,» ütleb ta. Et Kusma on n-ö vana aja mees, kes on elus jõudnud palju sanatooriumides olla, siis oli just tema oma abistaja esimene õpetaja. Et kuidas üks naine saab tugevat meest voodist ratastooli tõsta või sealt voodisse aidata. «Kõige raskemad on vannipäevad, eriti vannist välja tõstmine,» teab Hansen. «Siis kutsume koguni Harri 75-aastase ema appi.» Seni on Ele Hanseni selg hästi vastu pidanud. Ta ise töötab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja teadis, missuguse õppejõu juurde nõu küsima minna. Need inimesed on Anne Murov ja Maie Timm, kes loevad tulevastele õdedele, ämmaemandatele ja sotsiaalhooldajatele töö ja tervise ergonoomikat. Anne Murov ütleb, et seda, kuidas inimesed oskamatusest endale liiga teevad, kohtab igapäevaelus sageli. Mõni ta üliõpilanegi on oma väikelast tõstes endale haiget teinud ega ole saanud loenguis käia. Ka mäletab Anne Murov varasemat aega iseenda elus, mil ta vanaema voodisse jäi ning kuidas memme eest hoolitsemine ta algul nõutuks tegi. Alles hiljuti helistas tervishoiukõrgkooli ühe õppejõu tuttav samasuguse murega ning oli pärast Anne Murovilt ja Maie Timmilt saadud tarkuste eest üliväga tänulik. Nii ongi õppejõud leidnud, et nad tahavad abi pakkuda kõigile, kes seda vajavad. Saalitäie rahva ees loengut pidama ei hakata. Pealegi on iga nõustamine individuaalne, sõltudes abivajaja olukorrast ja kodustest tingimustest. Hea nõu ja abivahend «Me näitame lamajate nihutamise ja tõstmise võtteid, aga tutvustame ka abivahendeid, mille muretsemine võib küll kallis olla, kuid mille enda kätega valmistamine pole sugugi võimatu,» ütleb Murov. Võib õmmelda näiteks riidest sangadega raami või muhvitaolise rulli. Üks nipp on kasutada libedast atlassmaterjalist ristlina. Aga neid asju peab enne näinud olema. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arendusprorektor Merle Varik märgib lõpuks, et nende kool on kogukonnale tasuta koolitust pakkunud varemgi, jaganud emadele imetamisnõu ning korraldanud väikelastele ja imikutele võimlemistunde. Kõik pakutu on alati rohket huvi pälvinud ja tänuga vastu võetud. Tasuta nõu hooldajale • Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud nõustavad liikumispuudega inimeste abistajaid ja lamavate haigete pereliikmeid. • Räägitakse, kuidas õigesti muuta lamaja asendit, kuidas abistada lamajat haiget toolile ja ratastooli istumisel ja sealt tõusmisel. • Registreeruda saab esmaspäeviti kell 11.50–12.15, helistades 5647 7238 (Anne Murov) või 5698 2451 (Maie Timm). Või saata elektronkiri annemurov@ nooruse.ee või maietimm@nooruse.ee • Vajalik individuaalne kokkulepe. Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkool |
Kõik tänased
