Lootus näha Londoni või Shanghai tänavatel säramas Saku reklaami jääb veel paljudeks aastateks unistuseks, sest vaatamata vabale turule ja piiride kadumisele ei ole Eesti firmad välismaale tükkinud või pole suutnud seal läbi lüüa.

«Tõsi ta on, et Lääne- ja Põhja-Euroopa turgudele laienejaid on Eesti ettevõtete hulgas veel vähe,» nentis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht Alar Kolk.

Rahal pole rahvust

Üllatav on see, et ükski Eesti ametiasutus ei tea täpselt, palju tegutseb mujal maailmas eestlastele kuuluvaid firmasid. Ja seda põhjusel, et kapitalil ei ole rahvust, piirid on lahti ning mitmed eesti nimega firmad ei kuulu enam ammu eestlastele.

Sellal kui Eestis ajab aktiivselt äri vähemalt tuhat Soome omanikele kuuluvat firmat, võib põhjanaabrite juures EASi andmeil leida heal juhul tosin Eesti omanikele kuuluvat ettevõtet.

Läti ja Leedu suunas laienejaid on Eesti ettevõtjate hulgas viimasel kümnendil olnud omajagu ja paljudel neist on Kolgi sõnul läinud päris edukalt.

Juba aastaid tagasi Lätti ja Leetu laienenud Hansapank tekitab paljudele eestlastele naaberriike külastades äratundmisrõõmu, mis sest et nüüd on pank rootslaste käes.

Kindlam naabrite juures

Hansapanga juhatuse liige Aivo Adamson märkis, et Läti ja Leedu turule mineku puhul oli oluline silmas pidada, et osapooled kõigist riikidest oleksid organisatsiooni ühiste eesmärkide nimel ühtmoodi töösse kaasatud.

Kindlasti ei saa tema sõnul suhtuda nii, et minnakse teistesse riikidesse nii-öelda oma tõde kuulutama. Tähtis on töötamine ühe tiimina ning pidev sealsete esindajate kaasamine ja diskussioon.

«Kindlasti tuleb arvestada ka kultuuriliste erinevustega, isegi kõige lihtsamate asjade puhul – näiteks Leedus eeldatakse alati kättpidi tervitamist,» lisas Adamson.

Venemaal nii tootmises kui kaubanduses tegev suurärimees Hillar Teder laiendas ettevõtmisi Venemaale seepärast, et seal on võimalik võtta rohkem riske ja rohkem teenida.

«ELis on raha hästi palju, aga samas on konkurents tunduvalt suurem. Seepärast toimetame neil turgudel, kus väliskapital võtab vähem riske, aga kus meie endiste sovettidena tunneme olukorda hästi,» rääkis Teder hiljuti Postimehele.

Kui Venemaale, Lätti ja Leetu on eestlased laiendanud rohkem tootmist, siis Soomes tegutseb enamik firmadest müügi- ja teeninduse vallas.

Tuntumatest firmadest läks hiljuti Soome turgu vallutama Sportland, kes väljaspool Eestit on avanud kaupluse ka Venemaal. Tee Soome turule kavatseb lähiajal ette võtta ka arvutifirma K-Arvutisalong.

Samuti rahvusvaheliselt tegutseva Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi usub, et Eestis on palju firmasid, kes teevad enamiku tööst välismaal, kuid esindusi või ettevõtteid on seal asutanud siiski vähesed. Ka Regio pakub mobiilse positsioneerimise teenust paljudes Euroopa riikides, samuti Saudi Araabias ning Indias, kuid oma esindusi neis riikides veel avanud ei ole.

Usaldus on kapital

Soomes tegeleb eestlastest ainsana suurema tootmisega nüüdseks rahvusvahelise tuntuse saavutanud Lindal Private Finland OY, kes ehitas oma esimese tehase Soome juba kuus aastat tagasi.

«Tahtsime kiiresti areneda ja laevaturul püsima jääda, nii et meil ei olnud valikut. Meie ala on selline, et eelkõige püüame müüa ajusid ja käsi, sest kõrgtehnoloogiat meil ei ole,» rääkis Lindali omanik Ramon Lindal.

Varem allhankena töid teinud firmale sai üsna kiiresti selgeks, et laevaehitus on niivõrd komplitseeritud turg, kus mängivad olulist rolli kogemused. «Seal on kindlad kriteeriumid, mille järgi töid jagatakse, ja sinna lähedale on väga keeruline pääseda,» avaldas Lindal.

Tema sõnul on naljakas aga see, et kui juba tegijate ringis sees olla, siis peab ikka väga tõsise vea tegema, et sealt välja kukkuda. Nüüdseks on Lindal kindla positsiooni võitnud ja võib töö vilju nautida, sest lepingud on sõlmitud üsna mitmeks aastaks. Võõral turul läbilöömine võttis firmal aega kaks aastat.

Ramon Lindalilt on mitu korda küsitud, mis mõtet oli tehast Soome teha, kui Eestis on kõik odavam.

«See ei ole sugugi nii,» kinnitab ta. Samas nõustub Lindal, et Eesti kapitalil välismaal firmasid naljalt ei leidu.

Eestlaste aeg on ees

«Kui lihtsalt osta, müüa ja vahetada, siis ei ole ka vajadust teise riiki firmat teha,» viitas ta peamisele põhjusele, miks eestlaste äri üle kodumaa piiride ei ulatu.

«Meil oli teine lugu. Oma tehast vajasime Soome selleks, et suuta kiiresti tellimustele reageerida. Tänu sellele me sinna algul üldse pääsesimegi, et olime nagu tuletõrjerühm,» rääkis Lindal.

EASi Soome välisesindaja Valdar Liive tõdes samuti, et Eesti ettevõtetel ei ole olnud vajadust asutada ettevõtteid Soomes, sest tooteid saab müüa ka Eestist. Peamisteks põhjusteks, miks Lääne-Euroopasse liikujaid vähe, on EASi hinnangul Eesti ettevõtete väiksus ja ka see, et laienemiseks napib nii oskusi, teadmisi kui ka raha.

«Tundub aga, et trend hakkab muutuma – üha rohkem plaanitakse oma tootega Soome minna ja see nõuab ka ettevõtte asutamist,» lausus Liive.

Tema sõnul jõuab varsti kätte aeg, mil Eesti ettevõtted hakkavad tõenäoliselt ostma väiksemaid Soome firmasid.

Teet Jagomägi märkis, et eestlastele on välismaal tegutsemisel jõukohased valdkonnad, kus võib märkimisväärse tulemuse saada 100 inimesega.

«Eestis ega eestlaste poolt ei ole võimalik asutada ettevõtet, kuhu on vaja päevas palgata 500 uut töötajat,» lisas ta. «Küll asutavad ka eestlased tulevikus palju firmasid, kes maailmaturule tungivad. Las nad õpivad aastakest viis välismaalaste palgal ja käe all,» rõhutas Jagomägi.

Kolgi kinnitusel analüüsib EAS praegu tõsiselt võimalusi, kuidas rohkem toetada Eesti ettevõtete rahvusvahelistumist. Samuti unistab Kolk, et EASi toel võiks aastaks 2013 oma ärimudelit eksportida juba 150 Eesti ettevõtet ja 30 nendest võiksid tegutseda mitmel sihtturul. «See on praegu meie ideaalnägemus.»

Samas rõhutas ta, et mõtete elluviimine sõltub Eesti majanduspoliitilistest otsustest ja ka sellest, milliseid ettevõtlust arendavaid tegevusi väärtustab EL järgmisel finantsperioodil, aastatel 2007 kuni 2013.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5