Haridusministeeriumis valminud kava kohaselt oleks uue süsteemi järgi üliõpilasel võimalik toetust saada kuni 4000 krooni. Juhul kui ta aga käib kooli kõrvalt tööl ning teenib näiteks 3500 krooni kuus, kahaneb tema toetuse summa 500 krooni peale. Uus süsteem ei arvesta sissetulekuna vanematelt saadavat toetust või õppelaenu. «Põhitoetuse summa võiks olla ikka nii suur, et minimaalselt saaks sellest ära elada,» ütles kolmanda kursuse geoloogiatudeng Liina Rohtla. Praeguste toetuste kohta arvas Rohtla, et need pole piisavad. Raha, millega tema arvates võiks kuus minimaalselt eluaseme- ja toidukulud katta, oleks 3000–3500 krooni. Praegune õppetoetuste süsteem on tulemustepõhine ehk toetust makstakse vastavalt õppeedukusele. Uus süsteem arvestaks ka tudengite sissetulekut. See tähendab, et õppetoetuse maksmisel võetaks arvesse ka töötava üliõpilase palgaraha «Praegune süsteem sarnaneb rohkem hoopis stipendiumimaksmisega juba saavutatud tulemuste eest,» ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Tema sõnul on kehtiva süsteemi suurim puudus, et see ei toeta neid, kel on toetust vaja parema õppeedukuse saavutamiseks, kuna tudengid peavad üldjuhul äraelamiseks tööl käima. Rohtla arvates on uue süsteemi miinuseks, et see võib suurendada ümbrikupalkade levimist. Samas aga pooldab Rohtla süsteemi, kus on eraldatud õppeedukuse alusel stipendiumid ning elamiskulude katteks õppetoetus. Eelnõu edeneb «Loodan, et suudame süsteemi muuta selliseks, et toetused võimaldaks õppimist ja stipendiumisüsteem tuleb luua selle juurde, mitte selle asemel,» ütles Lukas. EÜLi juhatuse liige Olga Tšerjomuškina ütles, et eelnõu üle on arutelu käinud juba pikka aega. «Meile on oluline, et see eelnõu läheks riigikokku ning saaks seaduseks,» rääkis Tšerjomuškina. Millal toetus tegelikult tudengiteni jõuab, on tema sõnul praegu raske öelda. «Kui riigil ikka raha ei ole, ei ole seda ka kuskilt anda,» sõnas ta. Tšerjomuškina avaldas lootust, et reaalne oleks, kui seadus rakenduks 2011. aastaks, sest siis on tudengiealist elanikkonda vähem kui praegu. 1990. aastatel lõpus töötas ministeerium välja samalaadset eelnõu, mis kombineerinuks eraldi vajadustepõhise õppetoetuste süsteemi ning tulemustepõhise stipendiumisüsteemi. «Tollal viisin haridusministrina õppetoetuste seaduse eelnõu valitsusest läbi ja riigikokku,» märkis Lukas. Järgmine valitsus võttis aga eelnõu riigikogu menetlusest tagasi. Siis rakendus praegune keskmisel hindel põhinev süsteem. «Praegu teeme seda jälle koostöös üliõpilaskondade esindajatega,» ütles Lukas. Haridusministri sõnul on eelnõu arutelu kavas valitsuses ja riigikogus loodetavasti juba sel sügisel. Õppetoetusest • Õppetoetuse põhisumma on praegu 1000 krooni. • Lisatoetus kojusõidu kuludeks on 500 krooni. • Õppetoetust jagatakse keskmise hinde alusel. • Toetuse suuruse ja väljaandmise korra kehtestab riik. • Enne 2008. aastat oli põhitoetus 800 krooni ja lisatoetus 400 krooni. • Uue õppetoetuste süsteemi alusel saaksid toetust kõik tudengid, kes on alla 26-aastased ning täitnud õppekava 100% ulatuses. |
Kõik tänased
