Nelja aasta pärast täitub Riia ja Kastani risti raudteesillal (ehitatud 1959-60) kuldne, viiekümnes aasta. Läinud aastal aga hakkasid peatse juubilari alt läbi sõitvad autojuhid kurtma, et nende masinatele tilgub mingit kahtlast vedelikku. Üks toona Tartu Postimehe toimetusse helistanud juht pakkus koguni, et ehk on tegemist kütusega, mis kuuma ilmaga paisudes rongitsisternidest välja loksub. Sõnaga – kas koguni plahvatusohtlik värk? Tont seda teab, aga midagi igatahes tilkus. Sest sild lasi läbi. Uus isolatsioon Sestap algaski eüleeeile sillal remont, mille tulemusena saab see uue, paksust ja üsna kallist bituumenkummist hüdroisolatsiooni. Täpsemalt pool silda – teisel poolel tehti selline remont ära kaks aastat tagasi. Sest lisaks autode märjutamisele, mis õigupoolest vahest teab kui suur mure pole, mõjub sillapragude vahele minev vesi halvasti ka sillale endale. Tõsi, päris avariiohtlik sild veel polnud, kinnitas Eesti Raudtee ehitiste ameti juhataja Endel Vatter. Aga tema sõnul oli juba ikkagi tagumine aeg midagi ette võtta, sest hiljem tuleks remondiks juba palju suuremaid kulutusi teha. Kui ka teine, kesklinnapoolne sillapool tehtud saab – see peaks valmima homme hommikul kella kümneks –, pikeneb Riia tänava silla eluiga kolmekümne aasta võrra. Ja mis ehk olulisemgi – kuna remonditaval sillapoolel asuvad rööpad keevitatakse kokku, väheneb Vatteri sõnul oluliselt ka nii müra kui vibratsioon, mida sillast üle sõitvad rongid tekitavad ja mis on ümberkaudsetele elanikele paksu peavalu valmistanud. Mis teeb sillaremondi tähelepanuväärseks, on see, et kõik tööd peavad ära mahtuma õige pisut enama kui kolme ööpäeva sisse. Ehk selleks, et rööpad üles võtta, uus tsement valada, sellele vettpidav bituumenkumm laotada, tollele omakorda killustik peale panna ning siis veel kraanaga rööpad kõige otsa tõsta, on aega ei rohkem ega vähem kui 75 tundi. Mis tähendabki, et sillaremontijad firmadest Tils ja RT Ehitus peavad pidevalt ühe silmaga kella vaatama – kõik ettevõtmised on enam-vähem minuti pealt ette paigas. Ja 75 tunni töö (tõsi, planeerimist alustati juba talvel) läheb maksma 2,35 miljonit krooni. Töödeaja piiraja on mõistagi rongide sõiduplaan. «See (75 tundi – M. A.) on väga pikk aken,» kostis Vatter ehitajatele antud aja kohta. «Tavaliselt peame ära mahtuma 12 või 24 tunni sisse, me ei saa liiklust kinni hoida. Muidugi jääb osa sõite ära ka, läbilaskevõime on ju poole väiksem,» sõnas ta. «Jaamaülemale ja liikluskorraldajatele on päris suur töö liiklus ümber organiseerida.» Eile kella kahe paiku valati sillapoolele pikast londist tsementi, mis nelja tunni möödudes juba kõndimist kannatab. Kõrval ootasid bituumenkummilatakate virnad oma järge. Mürasein ootab Mis müraseina puutub, mille rajamisest silla ligidale on aeg-ajalt kõneldud, siis tõdes Vatter, et hetkel ootab idee paremaid aegu. Kuigi mullu kevadel kõneldi plaanist sein läinud septembriks paika saada, sundisid raudteeinspektsiooni kehtestatud madalamad infrastruktuuritasud Eesti Raudteed püksirihma pingutama ja plaane edasi lükkama. |
