Siia tuleb leivaahi, sinna taignasegamisruum, taamale klaasiahjud, sepaääs ja galerii, tutvustab kõrtsi peremees Lembit Arus maja tulevikku nii sihikindlalt, et vaimusilmas võib juba näha hoones askeldavaid käsitöölisi ja tunda ahjusooja leiva lõhna. Kõrts võiks praeguste rentnike arvates ollagi eelkõige käsitööliste pelgupaik, perenaine Kai Paks kavatseb sinna gildi luua. Tugevateks partneriteks on Maive ja Silver Karu, kes teevad linasest riidest murumütse, ning Võrust pärit Mati Alvela, kes valmistab mitmesuguseid korve, mida ta ise õldikuteks nimetab. Plagiaadi vastu gildiga Paks räägib, et paljud on Karude idee üle võtnud ja teevad samalaadseid punaseid, lillasid ja roosasid mütse. «Üks asi on see, et see on plagiaat, aga see on rõve ka,» ütleb eelkõige mootorratturite seas populaarne nahakunstnik Paks. Tema hinnangul on parim lahendus oma õiguste eest seismiseks gild moodustada. Lisaks käsitöölistele oleks see koht mõeldud ka turistidele, kes saavad käsitööliste tegemisi vaatama tulla, aga samuti külarahvale. Nimelt ei ole Uhti külas ühtegi suuremat kohta, kus saaks kokku tulla ja vanemad inimesed näiteks teeõhtuid korraldada. «Me oleme kõigeks ja kõigile avatud, sellest see avatud ateljee nimetuski,» lisab Kai Paks. Kõrtsi katuse alla plaanib kolida ka pererahvas, hoovile planeeritud katlamaja peale leiaks vajadusel õdusa pesa mõni gildiline. «Põhiline, et saaks maja ära taastada, küll siin tegevust leiab,» on kõrtsi peremees kindel. Seni omast rahast Siiani on jäänud suuremad teod raha puudumise tõttu tegemata, alles järgmisel aastal on oodata, et Euroopa Liidu fondiraha hakkab liikuma. Rentnike kinnitusel on neil aga kõik ettevalmistused juba tänaseks tehtud – omast taskust kulus mullu ehitusele ja projektidele 200 000 krooni, tänavu on kõrts võtnud rahakotist 50 000 krooni. Kokku peaks restaureerimisele kuluma umbes kümme miljonit krooni. Ülenurme vald on lubanud rahastada sellest summast 20%, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustab, et Uhti kõrts saab Euroopa Liidu fondi toetust. Ülenurme vallasekretär Reet Sakk kinnitas, et kõrts anti praegustele omanikele rendile 2004. aasta novembris kümneks aastaks. Et tollal vallasvarana kirjas olnud hoone on nüüdseks kantud kinnistusse, siis on volikogul sügisel plaanis lepingut pikendada. Viimati käis Saki mäletamist mööda kõrtsis tegevus ligi
15 aastat tagasi: seal oli paar kuud avatud baar, mis ei vastanud tingimustele
ja suleti. Paarkümmend aastat tagasi seal isegi elati. |
