| BNSi tellimusel korraldatud OÜ Faktum & Ariko küsitluse kohaselt eelistas 37 protsenti vastanuist europarlamendi sotsiaaldemokraadist saadiku Ilvese pääsu Kadriorgu. Rüütli toetajaid oli 27 ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva riigikogu aseesimehe Ene Ergma poolehoidjaid 18 protsenti. Seitse protsenti vastanuist toetaks mõnda muud kandidaati, nimeliselt mainiti Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart, ärimees Jaan Manitskit, eurokomisjoni asepresidenti Siim Kallast ja Tartu Ülikooli rektorit Jaak Aaviksood. 11 protsenti vastanuist ei osanud sellele küsimusele vastata. Ilvest toetasid sagedamini nooremad. 18-34-aastaste seas oli Ilvese toetajaid 46 protsenti, kuid 55-74-aastaste hulgas vaid 27 protsenti. BNS-i tellitud küsitlus näitas, et Ilvest pooldas 48 protsenti vastanud eestlastest, vene emakeelega küsitletute seas oli tema toetus vaid 11 protsenti. Ilvest eelistasid vastajad, kelle sissetulek pereliikme kohta oli 4001-6000 krooni (50 protsenti selle kategooria küsitletuist) või üle 6000 krooni (45 protsenti). Rüütlit toetasid mõnevõrra sagedamini vanemad inimesed. 55-74-aastaste seas eelistas praegust riigipead 31 protsenti, 18-34-aastaste seas 22 protsenti. Vaieldamatu liider oli Rüütel vene emakeelega vastajate seas, kus tema toetusprotsent oli 51. Eestikeelseist küsitletuist toetas Rüütlit vaid 17 protsenti. Rüütel on populaarsem ka Virumaal, teda eelistas 40 protsenti neist vastanuist, kelle elukoht on kas Ida- või Lääne-Virumaal. Mõnevõrra üllatuslikult oli tema pooldajate osakaal üsna väike Lääne- ja Lõuna-Eestis, vastavalt 19 ja 20 protsenti. Ergma saamist riigipeaks pooldavad mõnevõrra sagedamini naised. Teda toetas 20 protsenti küsitletud naistest, meeste seas oli see protsent 16. Teadlasena oli Ergma mõnevõrra populaarsem ka kõrgharitute seas, saades 25 protsendi toetuse. Siiski jäi ta selles kategoorias alla Ilvesele, kelle pooldajaid oli 39 protsenti. Rüütlit toetas viiendik küsitletud kõrgharituist. Alg- või põhiharidusega vastanute seas oli eelistatuim Rüütel (35 protsenti), talle järgnesid Ilves (21) ja Ergma (18). 21 protsenti selle kategooria uurituist ei osanud küsimusele vastata. Eestlastest toetas Ergmat 20 ja vene emakeelega vastanuist 12 protsenti. Asespiikri pooldajad elavad pigem Tartus ja mujal Lõuna-Eestis, kus eelistas teda vastavalt 28 ja 27 protsenti vastanuist. BNS-i tellimusel küsis Faktum & Ariko ka seda, kelle valimist presidendiks tõenäolisemaks peetakse. 38 protsendi vastanute hinnangul saab järgmiseks riigipeaks tagasi Rüütel. Ilvese võimalustesse uskus 24 ja Ergma šanssi 12 protsenti vastanuist. Vaid kaks protsenti arvas, et riigipeaks võib saada mõni muu kandidaat, nimetades Savisaart. Ülejäänud ei osanud sellele küsimusele vastata. Rüütli võitu uskusid pigem mehed (45 protsenti), 18-34-aastased (41), kesk- või keskeriharidusega (40), venekeelsed (46), üle 6000 krooni suuruse sissetulekuga pereliikme kohta (47) ning Tallinnas elavad (45) küsitletud. BNS-i tellimusel küsitles Faktum & Ariko eelmisel nädalal telefonitsi 401 inimest üle Eesti vanuses 18-74 aastat. |
