|
Põhjus on selles, et põhjalaiuskraadidel algab tänu varasemale
taimekasvuperioodile kevadine paljunemishooaeg varem ja kestab kauem.
Kliimamuutus loob loomadele paremad võimalused paljunemiseks ning
järeltulijate üleskasvatamiseks, mis omakorda võib põhjustada
geenikombinatsioonide muutuseid.
«Kevad saabub varem ja sügis hiljem. Põhja-alade klimaatiline olukord hakkab
üha rohkem meenutama lõunapoolset kliimat,» ütles uurimuse üks kaasautoreid,
Oregoni ülikooli bioloog Christina Holzapfel.
Ta lisas, et loomade ja lindude puhul sõltub paljunemine, talvitumine ja
rändamine päeva pikkusest. Kuigi ühe päeva jooksul maale langeva päikesevalguse
kogus püsib aastast aastasse muutumatuna, on õhutemperatuur pidevalt suurenenud.
Paljude loomade ja lindude migratsiooni- ning paljunemisperiood langeb kokku
ajaga, mil nende eluareaalis on toitu küllaga. Kuid mõnede taimede kasv algab
tänu kliimasoojenemisele varem ning on loomadele seetõttu varem kättesaadavad.
Kliimasoojenemine mõjutab näiteks ka paljude linnuliikidele põhitoiduks
olevate tõukude elurütmi - nad ilmuvad varem.
Kuna linnud järgivad ikkagi päevavalguse rütmi, siis nende jaoks on vähem
tõuke, millega oma pesakonda toita. See omakorda aga mõjutab lindude
ellujäämisvõimalusi.
Siiski on mõned indudest läinud tõukude varasema väljailmumisajaga kaasa.
Suure hulga tõukude olemasolu annab pesakonnale parema võimaluse ellu jääda
ning samas kindlustavad looduslike muutustega kaasa minevad linnud ka oma
geenide parema edasikestmise. Toimetas Inna-Katrin Hein |
kõik galeriid
