Kui jalgratta laenaja soovib, paigaldatakse Velospetsis rendirattale ka pakiraam. Rendiratast seadistab pildil müüja Magnus Maramaa. Foto: Sille Annuk

Jalgratast laenama minnes tuleb lisaks rendirahale arvestada ka paarituhandekroonise tagatisega. Üsna sagedad vargusjuhtumid on rentijad ettevaatlikuks teinud ja ausõna peale ei usaldata enam peaaegu kedagi.

Rattakaupluse Velospets juhataja Priit Kalja rääkis, et varem ei julgetud tänavalt tulnud inimesele üldse ratast anda, nüüd sõlmitakse aga kõigi laenajatega leping, mis võimaldab ratta tagastamata jätmisel vastutustundetule kliendile vähemalt inkassofirmagi kaela saata.

Paari viimase juhtumi puhul on seda ka tehtud.

Lepingu sõlmimisel tehakse nende poes rattasoovija dokumendist koopia. Kalja praktikas on ette tulnud ka seda, et jalgratta tagasi toomata jätnu paberite kontrollimisel ei ole nimi ja isikukood kokku läinud.

«Dokument ei olnud võltsitud, inimene oli nime muutnud, aga tänu isikukoodile leidsime ta ikka üles ning edasi tegeleb temaga inkassofirma,» kirjeldas Kalja juhtunut.

Politsei ei saa aidata

Eelmisel suvel pani esimest korda oma laenutuspunkti Küüni tänaval püsti Rattarent.

Selle juht Lauri Looga ütles, et nemad annavad veel võimaluse pandiks jätta ka pildiga dokument, kuigi kurb kogemus kahe ratta vargusega läinud aastast on veel selgelt meeles. Kuna seaduse silmis oli tegemist tähtajaks tagastamata esemega, ei saanud politsei aidata ning pöörduda sai vaid kohtusse.

Pildiga dokumendina ei saa kasutada ID-kaarti või passi, samuti ei sobi raamatukogu lugejapilet. Üldiselt jäetakse pandiks juhiluba.

Alla 18-aastastele ei anna Rattarent sõiduvahendeid üldse, sest nii noortega ei saa sõlmida õiguslikku lepingut, mille eest nad vastutaksid.

Et kliendi käes oleva ratta äravarastamise võimalus miinimumini viia, antakse alati kaasa kindel lukk. Velospetsis komplekteerib teenindaja ratta täpselt nii, nagu inimene soovib, vajadusel paneb juurde pakiraami või porilauad.

Kuna selline spetsiaalne seadistamine võtab veidi aega ja ka rattaid ei ole kohe neid laenutavas poes saada, peaks oma soovist teada andma vähemalt päev enne.

«Aga mitte nii, et viis minutit enne sulgemist helistate, et järgmisel hommikul kohe pärast avamist,» manitseb Kalja. Üks või kaks ratast on kogu aeg ka kauplusest saada.

Vii või välismaale

Mingeid piiranguid peale õigel ajal tagasi toomise ja hästi hoidmise lepingus sätestatud ei olegi.

Jalgratta võib rentida nii kauaks, kui vaid rahakott kannatab, ilma laenutajalt spetsiaalselt luba küsimata võib sõiduvahendi viia kas või välismaale.

Kalja sõnul pole rattad registreeritud ja volitust seetõttu vaja ei ole.

Kui tõesti juhtub, et matk venib plaanitust pikemaks, tuleb esimese asjana sellest ratta omanikule teada anda. Nii saab ka tagasi jõudes lisaks makstavas summas kokku leppida ega pea kartma sekeldusi inkassofirmaga.

Kas teate

Jalgrataste rentijaid Tartus

• Rattarent

• Kauplus Rattaring

• Kauplus Velospets

• Kauplus Jalgratas

• Ihaste ratsaspordi- ja vabaajakeskus (tõukerattad)

Hinnad üheks päevaks 120–230 krooni

Tagatisraha alates 1500 kroonist