Ühel heal päeval ei ole maal enam ühtki korralikku töökohta ja sinna ei sõida ühtki bussi. Pole lasteaedu ega koole, pole maa soola, kes elu edasi viiks. Eesti Post kui äriettevõte on otsustanud, et efektiivsuse huvides ei ole mõtet enam postiringe teha. Mõelda vaid, et kogu seda trööstitut tulevikku valmistatakse ette efektiivsuse põhimõttest lähtudes. Efektiivsus on ju võlusõna, millele toetudes meil suurem osa reforme läbi viiakse. Elagu efektiivne RMK, efektiivne Eesti Post ja efektiivne bussindus!Põllumajandustoetuste maksmine väiketalunikele ei ole efektiivne. Elektriliinide vedamine väikestesse taludesse ei ole efektiivne. Maal elamine ei ole absoluutselt efektiivne. Efektiivsuse võlusõnast lähtudes oligi õigus Jüri Mõisal, kes kutsus kõiki eestlasi Tallinna. Ent selline efektiivsus on liialt lühinägelik, meenutades pigem nõukogudeaegseid punalipulisi viisaastakuid – see peab Eesti poliitikutele ja ettevõtjatele tagama paremad tulemused järgmiseks valimisperioodiks või majandusaastaks. Järgmise paarikümneaastaku kasvavaks probleemiks on seevastu linnastumine ja selle kõrvalnähud. Maaühiskond on tavapäraselt negatiivse loomuliku iibega linnade tagamaa. Sisuliselt võib maapiirkondi käsitleda linnade farmina, mis tagab neile mitte ainult toiduga varustatuse, vaid ka rahvastiku juurdekasvu. Maailma toiduainepuuduse ühe põhjusena on nimetatud ka rahvastiku koondumist linnadesse. Üle poole maakera elanikest on juba linnastunud. Linnadesse kogunemise tulemusena napib maal inimesi, kes kasvataksid aina paisuvatele linnadele toiduaineid. Ei lähe väga palju inimpõlvi, kui meiegi 45 000-kilomeetrisel maalapil ei räägita enam eesti keelt. Ma lihtsalt ei näe, kust peaks tulema tugeva maaelanikkonnata rahvuse elujõud. Emapalgast ei piisa. Kui maalt enam linnadesse põlisrahvusest asukaid juurde ei voola, täituvad need immigrantidega. Oma inimesi pole kuskilt võtta, aga majandus peab ju ometi olema efektiivne. Sõna «efektiivsus» keemiamekk annab aga tunda, et efektiivsus võib olla küll majanduse, aga mitte alati inimeste huvides. Majandus võib olla tsükliline, aga ega ta kao. Surelik on inimene. Keda me ikkagi orjame, majandust või inimest? Majandusel pole sooja ega külma sellest, kas teda orjab eestlane või hiinlane. Kui see küsimus aga surelikule vähegi korda läheb, siis peaks immigrantide vaenamise asemel mõtlema sellele, kuidas eesti rahvast mitte ise oma efektiivsuskultuses välja suretada. |
Kõik tänased
