«On ka riigi huvides, et meie noored õpiksid tundma võõrkeeli ja teisi kultuure, sest see on osa kultuurrahvaks olemisest,» tõdeb Koik ja lisab, et tavaliselt on noored mujalgi altid minema välismaale õppima või reisima. Rohkem kui rahulMullu Tartu kunstigümnaasiumi lõpetanud Paul Sontag nendib, et läks Inglismaale Cambridge`ì Anglia Ruskini ülikooli õppima, kuna on seal suurele kunstile lähemal. Eestiski mitmete näitustega üles astunud noor kunstnik ei pea suurt kodumaisest haridusest ja nendib, et kui poleks Inglismaale sisse saanud, polekski eelmine aasta ülikooli astunud. Sontag viitab, et on koolis tegelikult rohkem paberi pärast, aga on sinna õppima minemisega rohkem kui rahul. Ka magistriõpinguid ei kavatse ta Eestis teha, vaid tahaks hoopiski sealsesse Kuninglikku Kunstiakadeemiasse sisse saada. «See on kõige kõvem sõna siin riigis. Eestis ei ole kunstil midagi siinsega võrreldes pakkuda, eriti rahalises mõttes,» tõdeb ta ja lisab, et samas ei pea kuhugi alaliseks jääma ja alati saab edasi-tagasi ning uutessegi kohtadesse liikuda. Lyoni ülikooli teisel kursusel politoloogiat õppiv Merili Soosalu sattus Prantsusmaale aga juba kümnendas klassis, mil otsustas koos sõbrannaga aastaks vahetusõpilaseks minna. Loodetud lõbusa elu asemel ootas teda aga range vahetuspere, karmid nõudmised koolis ja keskendumine koolitöödele. Eestisse tagasi «Risti naljalt enam millelegi ette ma igatahes ei löö,» muigab neli aastat Prantsusmaa eri piirkondades elanud neiu. Kuigi Soosalu tunnistab, et on väikesest peale unistanud Tartu Ülikoolis õppimisest, oleks ta selleks pidanud tegema uuesti Eesti riigieksamid, Prantsusmaal saadud tulemustega ta tõenäoliselt Tartu Ülikooli tasuta kohale poleks pääsenud. Sellega aga Soosalu õpiseiklused ei piirdu. Järgmisel aastal jätkab ta õpinguid vahetusüliõpilasena California ülikoolis. Praeguste suhteliselt heade tulemustega loodab ta sisse saada ja jätkata magistriõpinguidki prantsuskeelses ülikoolis. Soosalule imponeerib Prantsusmaal vaba ühiskond ja kõikide kodanike austamine. Siiski tõdeb ta, et ühegi võõrriigi ükskõik kui head omadused ei kaalu üles fakti, et Eesti on kodu, kus elab pere ja parimad sõbrad. Seetõttu plaanib ta pärast õpinguid kindlasti siia naasta. Ministeerium on Koigi sõnul rakendanud ja rakendamas mitmeid meetmeid selleks, et Eesti päritolu haritud inimesi koju tagasi tuua: välisõppejõudude ja –teadlaste palkamiseks on suunatud grandid, parandatakse infrastruktuuri ja üldist palgataset kõrgkoolides. Rahvusvaheliseks mobiilsusekski on tänavu riigieelarves ette nähtud umbes 44 miljonit krooni. (TPM) |
