Kehtestatud jäätmeseadus on saanud terava kriitika osaliseks kogu riigis, olles valitsuse ja Riigikogu ilmne praak ning näide suure osa Eesti rahva arvamuse eiramisest. Taunitav on olmejäätmete normkonteinerite süsteemi ja veosageduse kehtestamine.

Nagu elu on näidanud, pole sunniga kunagi midagi mõistlikku saavutatud ja seadusi, mis tegelikkuses ei toimi, on oodanud lõputu muutmiste jada.

Ka meie linnavalitsus on järginud seadust rida-realt ja välja töötanud jäätmekava, mis pole vastuvõetav tuhandetele väikemajaomanikele, üliõpilas- ja eakate peredele, puuetega ja üksikult elavatele inimestele.

Arvan, et jäätmekava koostanud linnavalitsus ja kava kinnitanud volikogu koalitsioon hindasid oma rolli suuresti üle, kui otsustasid kogu linna rahva eest.

Kõik ei ela ühtmoodi

Linna jäätmekava dikteerib miinimumkogused justkui prüginormid, mida peab tekitama ja üle andma. Jääb mulje, et ametnike silmis on auväärsemad need, kes suudavad rohkem prügi ja prahti tekitada.

Kes aga on hoolsamad jäätmete teket ära hoidma, kiidusõnu ei vääri, hoopis vastupidi: just neid kiputakse kahtlustama jäätmete metsa toimetamises või salaprügilate rajamises.

Kohatu on süüdistada vaesemaid ja eakaid inimesi, sest selliste jäätmekoguste seljas metsa kandmine käiks neile lihtsalt üle jõu. Sinna veavad prügi pigem rikkamad kodanikud, kel võimsad jõuvankrid istumise all.

N-ö normkoguste kehtestamine välistab jäätmete sorteerimise ja jäätmevaldajal kaob mõte koguseid vähendada, sest silme ees on tal täitmist vajav prügikonteiner nagu stagnaaja viisaastaku plaan.

Arvan, et seadusekuulelikum on see linnakodanik, kes hoidub jäätmeid tekitamast, mitte aga see, kes suudab toota iga kuu konteineritäie või rohkemgi prahti.

Uuringud on näidanud, et elatustaseme tõusuga kaasneb olmejäätmete koguste suurenemine. Kindlasti kehtib see nende kohta, kellel on head äraelamist võimaldavad sissetulekud.

Paraku peab nentima, et üle poole Eesti rahvast ei saa kiidelda rahakoti paksusega, mistõttu nende tarbimine seoses hindade pideva tõusuga pigem väheneb kui suureneb.

Ka tänavuse riigieelarvega antakse rahvale näpuotsaga ja võetakse kamaluga igasuguste aktsiiside ja kaudsete maksude näol. Pensionäridele esialgu lisana lubatud umbes 150-kroonisest elatusrahast rändab osa tõenäoliselt pigem jäätmeettevõtete omanike kukrusse kui jõuab leivapalana eakate söögilauale.

Ülepakutud hinnad

Viidates Euroopa Liidu jäätmedirektiividele ja põhjendades oma kulutuste suurenemist saaste- ja ladestustasu ning kütuse hinna tõusuga on käitlusettevõtted teenuste hindu märgatavalt tõstnud.

Nii on Cleanaway 1. veebruarist kehtestatud hinnad endistest 25–39% kõrgemad. Huvitav on asjaolu, et kõige rohkem, 39% on tõstetud just linna kehtestatud 140-liitrise normkonteineri teenustasu.

Mõned hinnad on küll naeruväärselt üle pakutud. Nii tuleb konteinerite käsitranspordi korral kaugemalt kui 11 meetrit maksta keskmiselt 3-4 krooni jooksva meetri eest või siis 177 krooni väravate ja tõkkepuude avamise puhul.

Põhjendamatud hinnad ja seadusega lubatud õhuvedu võivad viia selleni, et üüri- ja küttevõlglastele lisanduvad tulevikus ka prügivõlglased.

Praegune seadus ja linna jäätmekava on ilmselgelt firmasid soosiv, hoolitsedes nii firmade kui ka linna kaukasse laekuva krabiseva eest. Jäätmetekitajale on aga pandud kohustus kinni maksta kõik kulud kuni prügilate sulgemisteni.

Elu kallinemine tingib vajaduse säästlikumalt elada. Ehk oleks õigem mitte ainult pudeltaarale, vaid kogu tagastatavale sekundaarsele toormele kehtestada hinnad, mis motiveeriksid inimesi neid ilma sunnita koguma, sorteerima ja üle andma.

Inimestelgi on jäätmetega seoses kulutusi ja sorteerimine võtab aega – miks peab kõik tasuta mujale minema, nii et asjaosalistele jääb vaid töörõõm.

Usun, et selline hindade korrigeerimine vähendab kokkuostetavate jäätmete üleõla pildumist ja metsa alla toimetamist. Meenutagem, kuidas seoses metalli hinna tõstmisega sai suur osa linnast igasugusest vanarauast puhtaks ja seda veetakse ära metsagi alt.

Sunni asemel hoovad

Arvata, et seaduse väljakuulutamise ja kohaliku jäätmekäitluse korraldamisega on prügiprobleemid lahendatud, oleks jaanalinnu moodi pea peitmine, eriti veel nüüd, kui Reola prügila on otsustatud sulgeda, Nõo valla Tuulemäe uue prügila rajamisele on pandud veto ja jäätmete vedu kaugemale 50 kilomeetrist tõotab teenushindade üle mõistuse kallinemist.

Tarvis oleks inimeste põhjalikku juhendamist, õpetamist ja kindlasti motiveerimist.

Samuti tahaks loota, et leitakse lahendus puhuks, kui inimesed sõidavad pikemaks ajaks suvitama, komandeeringusse või õpingutele. Ja kas ainult linnakodanikud peavad kinni maksma tonnide viisi ilma omaniku loata postkastidesse topitava tarbetu reklaami utiliseerimise?

Tervitatav on soojaettevõtete sekkumine, sest miks peaks kuhugi vedama seda, mida saab katlamajades ära põletada ja saadud soojus suunata elamute ja ettevõtete soojendamiseks.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0