Läti lennufirma veenmist ei võtnud tartlased ette esimest korda, mõne aasta eest tegi samal eesmärgil Riiga asja ka toonane abilinnapea Sven Illing ühes Tartu Lennujaama direktori Rein Margiga. Vastuvisiiti Tartusse pole Läti lennufirma esindajad seni veel teinud ega ole ka ühendust võtnud. Margi sõnutsi oleks aga loomulik, et enne, kui läheb lennuliini käivitamiseks, tuleksid lätlased siinset jaama üle vaatama.Lennurada pikeneb Seni on Tartust regulaarlennuühenduse käivitamisel üheks tõsiseks takistuseks lennuvälja seisund. Esiteks oleks vaja soetada radarisüsteemid, mis lubavad lennukitel maanduda ka kehvapoolse ilmaga. Teiseks ootab lennurada pikendamist 1800 meetrini. Air Balticu sõnum Laine Jänesele oli, nagu vahendab BNS, et eelduseks on radarisüsteemi paigaldamine, sest Fokkerid, mis Tartusse lendama võiksid hakata, saavad hakkama ka praeguse rajapikkusega. Air Balticu Fokker on 46-kohaline. Tegelikult saaksid hakkama ka Soome suunal seni jutuks olnud Saab 340 tüüpil lennukid, milles on 32 kohta. Sellisesse korda, et takistusteta võib kõnelda lennuvälja rahvusvahelisusest, saab Tartu lennuväli linnapea kinnitusel aastaks 2009. Radarisüsteemi tarbeks tuleb 15 miljonit krooni euroliidu tõukefondidest. Ülenurme lennujaama rekonstrueerimine läheb kokku maksma 100 miljonit krooni. Linn on valmis toetama Eile Kuku raadios kõlanud intevjuus väljendas Laine Jänes valmidust maksta Tartust lende alustavale firmale kompensatsiooni. Nagu nentis ka lennujaama direktor, ei pruugi Tartust väljuma hakkav lennuliin kohe kasumisse jõuda. Riia ei ole sugugi ainus suund, kuhu Tartust lennuliini plaanitakse. Kõneks on olnud ka Stockholm ja Helsingi. Ehkki jutud on edutult kestnud pikki aastaid ja midagi siduvat ei ole nüüdki kokku lepitud, lähevad kõnelused järjest tõsisemaks. Märtsi lõpus on Tartusse tulemas soomlased, kelle eesmärk on vaagida lendude alustamist Helsingi suunal. |