Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Eike Elleri andmeil ei olnud eilseks kumbki kandideeriv linn oma taotlust veel esitanud. Samuti ei olnud eilseks veel moodustatud komisjoni, kes asub taotlusi läbi vaatama.

Samal teemal: Tallinn kaotab kaotades rohkem

Komisjon peab oma töö lõpetama kevadel. Lõpliku otsuse langetab aga kultuuriminister, kes annab kultuuripealinna nime ka ametlikult Euroopa Komisjoni nõukogule teada. See peab toimuma tänavuse aasta jooksul.

Plussid ja miinused

Komisjonil läheb otsuse langetamisel ilmselt raskeks, sest mõlemal linnal on Euroopa kultuuripealinna tiitli püüdlemisel nii häid kui ka halbu külgi.

Siinsel leheküljel avaldatud plussid ja miinused on kirja pandud küsitlusest, milles osalesid Euroopa kultuuripealinna projekti Tartu koordinaator Hannes Astok ja Tallinna projektijuht Peeter Rebane ning Pärnu ja Rakvere linnavalitsuse kultuuriosakonna juhatajad Jana Moosar ja Tanel Jan Palgi.

Viimased kaks olid kaasatud seetõttu, et Pärnu ja Rakvere soovisid mullu suvel saada samuti Euroopa kultuuripealinnaks, kuid langesid eelvoorus konkurentsist välja.

Teise vooru jõudnud Tallinn ja Tartu on teinud tõhusalt ettevalmistusi. See ilmneb muu hulgas pressiteadetest, millega eriti pealinna rae pressiteenistus on kütnud meedia ahju nii, et see on punane.

Siinkohal on vaid mõned näited.

«Täna Tallinna linnavolikogusse kogunenud kultuuritegelased ei nõustu Tartu linnapea Laine Jänese seisukohaga, et Tallinn tulnuks kõrvaldada kultuuripealinna kandidaatide seast,» tuli teade 2. detsembril Tallinnast.

Tartu asus aga enda ümber koguma teiste linnade koostöövalmidust. «Tartu tugineb Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisel regionaalsele koostööle,» teatas 9. jaanuari e-kiri Emajõelinnast.

Seepeale tegi Tallinna linnavalitsus koostöölepingu pealinna avalik-õiguslike ülikoolide (Tartul on selline leping Tartu Ülikooliga) ja rahvusooperiga.

Jaanuari lõpus tuli teade, et Tartu reklaamib end kui tulevast kultuuripealinna Soomes. 2. veebruaril teatas tartlaste raad, et Riia toetab Tartu pürgimist.

Tallinn ei saanud rahu, ja järgmisel päeval andis teada, et teda toetab Stockholm.

Pissiv poiss Brüsselis

Vabariigi aastapäeval avalikustas Tallinn oma plaani europealinnas. «Euroopa kultuuripealinnaks pürgiv Tallinn pani Brüsseli pissiva poisi eesti rahvariietesse,» oli teates kirjas.

Mõni päev hiljem sai meedia Tartu rae teate selle kohta, et linnapea Laine Jänes andis intervjuu Euroopa juhtiva majandusajalehe Financial Times ajakirjale fDi.

Jne. Eile ennelõunal tuli Tallinnast kaks teemakohast pressiteadet. Jne. Küllap 15. märtsini.

----------------------------------------------------------------

Tartu plussid

Tartus on Kalevipoeg.

Kandideerimisprogrammist lähtuv eesmärk – panustamine pikaajalisse kultuurilise arengu edendamisse, sh ehitustegevusse.

Üleriigilise ühistegevuse edendamine, mis eeldab koostööd nii loomeinimestelt kui ka poliitikutelt, suursündmuste ja kohaliku tähtsusega sündmuste tasakaalustatud planeeringut ning tasakaalu kõrg- ja massikultuuri vahel.

Müstiliselt tajutav ajalooline eesõigus olla

Euroopa kultuuripealinnade rivis – tiitel, mille saamata jäämine oleks Tartu suhtes karjuv ebaõiglus.

Tartu kultuuripealinnaks olemise ajal jõuaks (kultuuri)turist enamatesse Eesti paikadesse.

Vaimse ja loova jõuga linna hea maine.

Suhteline väiksus – võistluses on publiku poolehoidu alati kergem võita väiksemal.

Toetus pealinnaga vastanduda tahtvatelt regioonidelt ja väljaspool pealinna elavatelt kultuuritegelastelt, kes näevad lõpuks ometi võimalust ühelgi korral Tallinnale alternatiiv konstrueerida.

Tartu on rahvusvaheliselt tuntud intellektuaalne keskus, kus ei tehta asju raha või võimuga, vaid pigem mõistusega.

Tartus elavad Matti Milius, Peeter Volkonski ja Hannes Varblane.

Euroopa Komisjoni uuringu andmeil on väiksemates kultuuripealinnades nii elanike, ettevõtjate kui ka võimu tähelepanu, toetus ja kaasaelamine suurem kui suurtes kultuuripealinnades.

Tartu miinused

Tartu eelarve on väiksem ning kultuuripealinnaks olemisega kaasnev rahastamine jääb põhiliselt avaliku sektori kanda, mis annab tuntava eelise Tallinna-suurusele linnale.

Juurdepääs (maantee, õhu- ja veetee) on viletsam kui Tallinnal.

Hotelle ja muid majutuskohti on vähe.

Teatud laadi vaid Tartule omane akadeemiline rahu ja uimasus säilitab linna kohal aurat, mis ei salli äärmuslikkust.

Linnaarhitekti tuntavalt suunava tegevuse puudumine linna ehitustegevuses.

Tartu pendeldamine punkti a (soov mitte olla provintsilinn Lõuna-Eestis) ja punkti b vahel (soov olla Lõuna-Eesti ja kogu Eesti suurlinn) ehk teisisõnu ajalooline ja geograafiline asukoht.

Vähene tuntus Euroopas ja Tallinnast tunduvalt väiksem atraktiivsus turismisihtkohana, mistõttu üleeuroopaliseks kavandatud ettevõtmine võib jääda ainult regionaalseks sündmustesarjaks.

Seni teada antud programmikavandis on üritused ja ettevõtmised geograafiliselt väga killustatud ning pole palju üleeuroopalist mõõtu algatusi, mistõttu on programmi kaunis keeruline eurooplastele maha müüa.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5