Martin Pau: kes viskab esimese kivi

Esiteks ei tea silmanähtavalt suurem osa kodanikest, kuidas jäätmeid liigitada. Teiseks pole enamikul aimugi, kus asuvad üldkasutatavad paberi ja kartongi ning pakendijäätmete konteinerid.

Võib liialdamata öelda, et need, kelle kohustus olnuks luua eeldused, et 1. jaanuarist saanuks probleemideta täita jäätmeseaduse keskkonnahoidlikku nõuet mitte ladestada prügilaisse sortimata prügi, pole teinud oma tööd korralikult.

Tartu linnavalitsus lubab alles kuu keskpaigaks voldikut, mis peaks linlasi sortimisküsimustes oluliselt harima. Linna kodulehel leiduv info avalike jäätmekonteinerite paiknemise kohta on nii osavalt ära peidetud, et selle leidmiseks peab olema kas eriti palju vaba aega või mingi kosmiline loogika.

Jääb mulje, et linnavalitsuse ametnikud pole isegi täpselt aru saanud, kui olulise muudatuse 1. jaanuar endaga kaasa tõi. Vastasel korral vilkunuks punane rasvane kiri «Uus jäätmete sortimise kord» juba mitu kuud Tartu kodulehe päises.

Küsisin Tallinnas Kadriorus elavalt sõbralt, ilmselt keskmisest keskkonnateadlikumalt inimeselt, mida teab tema uuest sorteerimiskorrast. Selgus, et teab üht-teist, kuid mitte tänu Tallinna linnavalitsusele, vaid tänu erameediale ja eeskätt tänu erapressile.

«Ma olen valmis sorteerima ja tahan sorteerida, aga kõik see tuleb liiga äkki,» võttis sõber oma mure kokku.

Minu koduvalla Tartu valla viimases kuukirjas kirjutati põnev lugu Lähte kaseallee saamisloost, oli hulk toredaid värvipilte valla üritustest. Jäätmete sortimisest juttu polnud.

Prügiga seoses meenus mulle vaid valla kommunaalettevõtte töötaja hala ühest varasemast lehest, kus ta kirjeldas enda trahvimise lugu seoses jäätmete põletamisega.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles äsja Äripäevas, et praegu valitsev segadus jäätmemajanduses on omavalitsuste tegemata töö.

Aga ministeerium?

«2003. aasta sügisel lisati prügi sorteerimine jäätmeseadusesse ning 2004. aasta jaanuaris seadus jõustus,» ütles Eek. «Kuid kohalikud omavalitsused pole pidanud oluliseks teemaga tegelda. Sisuliste asjade asemel on tegeletud purskkaevude arengukavadega.»

Karmid sõnad, pole midagi öelda. Ja kindlasti on neis omajagu õigust. Samas hakkasin mõtlema, mida on teinud keskkonnaministeerium, jäätmeseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide autor ise? Kas märkasite ETVs läinud aasta viimastel kuudel või olete märganud nüüd helkurireklaami või muude kampaaniavideote kõrval prügisortimisklippe? Ei? Mina ka ei ole.

Vägisi tuli meelde piiblis kirjeldatud abielurikkuja naine, keda juudid tahtsid patuteo pärast kividega surnuks loopida ning kelle elu päästis Jeesus Kristus, öeldes: visaku esimene kivi see, kes on ise patuta.

Reedel saime teada, et homme kohtub keskkonnaminister jäätmekäitlejate liidu juhtidega, kellega arutatakse muu hulgas taaskasutusorganisatsioonide kohustusi pakendijäätmete kogumisel. Vabandust, aga mulle tundub miskipärast, et need kohustused oleks pidanud olema selgeks räägitud vähemalt nädalaid, kui mitte kuid tagasi.

10. jaanuari õhtul selgitavad Andres Siplane Eesti Pakendiringlusest ja Tartu keskkonnateenistuse juht Ülle Mauer Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, «mis muutub elaniku jaoks 2008. aastal». Päris selge, et ka see jutt võinuks olla räägitud vähemasti detsembris, ehk juba novembris või oktoobris – siis ehk linlased ei laiutaks praegu nõutult käsi.

Tjah, Tartu linnavalitsuse kohta, kes on lubanud järgmise nädala lõpuks iga tartlase postkasti prügisortimisvoldikut, võib öelda vähemasti, et parem hilja kui mitte kunagi.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhi Peeter Eegi jutust paistab aga, et riigi keskkonnaametnikud jäävadki üldsuse puudulikus teavitamises süüdistama teisi, antud juhul valdu ja linnu.