Ehkki Eestis ei ole 1998. aastast saadik toimunud nii suurt hinnatõusu kui nüüd detsembris, mil hinnad kerkisid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9,6 protsenti, odavnes eestlase põhitoiduks olev kartul tänu heale saagile lausa viiendiku. Näiteks tõdes Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen, et praegu maksab odavaima kartuli kilo nende poes 4 krooni 50 senti, aasta tagasi aga märksa rohkem ehk 6.50. Seda kinnitab ka statistikaamet, kelle andmetel odavnes kartul detsembris mullu sama ajaga võrreldes 18 protsenti, kala üle 6 protsendi ja suhkrukilo 3 protsenti. Hea saak lõi hinna alla Eesti tuntud kartulikasvataja Kalle Hamburg tunnistas, et 18-protsendilise hinnalanguse põhjust tuleb otsida 2006. aasta nigelast saagist, mistõttu tõusid aasta tagasi kartulihinnad juba lakke. «Sel aastal oli kartulikasvatajatel vastupidi aga suhteliselt hea aasta, seega on hinnad allapoole keskmist. Kaks äärmuslikku aastat jäid lihtsalt kõrvuti,» selgitas Hamburg seda, kuidas praegu võiks mõne toidukauba hind üldse langeda. Tema sõnul pole aga mingit lootust, et kartul võiks jäädagi praegusele hinnatasemele või edasi odavneda. «Kui vaadata kütuse- ja väetisehindu, siis praegune hind on alla omahinna. Selge see, et kartulihindade tõusuks on surve olemas,» tõdes Hamburg. Statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov ütles, et siiski leidub veel tooteid, mille hinnad langesid. Näiteks võib rääkida mobiiltelefonide suhtelisest odavnemisest, hinnalanguse tegid läbi ka mitmed elektroonikakaubad. Samas tegi suur osa kaupadest ja teenustest mullu väga tugeva hinnahüppe, mis tähendab 2007. aastal keskmiselt 6,6-protsendilist hinnatõusu. Trasanov ütles, et viimati oli 2007. aasta hinnatõusust suurem tõus 1998. aastal, mil aasta keskmine näitaja ulatus koguni 8,2 protsendini. Kõige suurem mõju oli hinnatõusus eluasemekulutustel, mis 2007. aastal kerkisid keskmiselt 14,6 protsenti. «Võib öelda, et siin kasvasid kõik kulud,» tõdes Trasanov. Tema sõnul tuleb arvestada, et siia alla ei käi eluaseme ost, küll aga üürikulud. Ostutavad muutuvad Teiseks oluliseks hinnatõusu mõjutajaks oli Trasanovi sõnul toit, millest suurima ehk 15,4-protsendilise hinnatõusu tegid 2007. aastal jahutooted. Piimatoodete hind kerkis 2007. aastal võrreldes eelneva aastaga 12,7 protsenti. Hinnatõus sunnib kaupmeeste sõnul üha suuremat arvu elanikke tarbimisharjumusi muutma. Lihavaineni sõnul on hinnatõusu mõju Eesti kaubandusele aga alles algamas. «Detsember on Eestis üks neid kuid, kus inimesed pööravad oma ostukorvi maksumusele tavapärasest vähem tähelepanu ning ostud on aasta keskmisest kindlasti kõrgemad. Seega hinnatõus detsembri ostukorvi struktuuri oluliselt ei muutnud,» tunnistas ta. Siiski võib nüüdseks Lihavaineni sõnul öelda, et inimeste ostukorvis on jälle oma koha leidnud odavamate tootekategooriate tooted. «Kuna odavamate tootekategooriate hulka kuuluvad ka piima- ja jahutooted, siis vaatamata hinnatõusule on nende tükiline läbimüük kasvanud. Lihavainen kinnitas, et inimesed eelistavad väiksema kaaluga tooteid, mis on ilmselt otseselt seotud hindade kallinemisega. «Suurema leivapätsi või juustupaki asemel eelistavad ostjad madalama hinnaga väiksemakaalulist toodet.» Vaatamata hindade tõusule kasvab Lihavaineni kinnitusel lisaks piima- ja jahutoodetele endiselt puu- ja juurviljade ning valmistoodete müük. «Samuti ostetakse rohkem võid ja mune. Suuremat tarbimismuudatust on läbi tegemas kondiitritooted, millest kujuneb järjest enam tähtpäevatoode,» märkis Prisma juht. «Kui vahepeal tundus, et tulenevalt kiirest palgakasvust Eesti inimesed toidupoodides enam kauba hinda vaatama ei pea, siis nüüd jälgitakse hinnasilte taas terasema pilguga,» rääkis Lihavainen. Tema sõnul näitab Põhjamaade ja Lääne-Euroopa kogemus, et kõrgema sissetuleku ja kõrgema haridusega inimesed eelistavad teadlikult odavama hinnaga kauplusekette. «Majanduslikult mõtlev inimene mõtleb majanduslikult ka jaekaupluses isiklikke oste tehes,» rõhutas ta. Hinnatõus Sarnaselt aasta keskmise hinnatõusuga oli ka detsembrikuu hinnatõus ligikaudu 10 aasta kõrgeim. Jahu +54,8 protsenti Või +53 protsenti Piim +47,5 protsenti Munad +33,9 protsenti Sai +26,4 protsenti Leib +22,9 protsenti Eluase +14,1 Side –0,5 protsenti Suhkur –3 protsenti Kala –6,1 protsenti Kartul –18 protsenti Televiisor –21,6 protsenti toidukaubad +13,1 protsenti tööstuskaubad +5,3 protsenti teenused +11,2 protsenti Detsembri hinnatõus võrreldes 2006. aasta detsembriga +9,6% 2007. aasta hinnatõus võrreldes 2006. aastaga 6,6% |
kõik galeriid
