Tartu Ülikoolis toimub 11.-14. jaanuarini rahvusvaheline mälukonverents, mis püüab anda kriitilise ülevaate mälu-uurimisest ning kaalub mälu-uurimise transdistsiplinaarsuse plusse ja miinuseid.

Nelja päeva jooksul astub konverentsil ettekannetega üles üle 90 teadlase Soomest Singapurini.

Konverentsi korraldav Tartu Ülikooli kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus on interdistsiplinaarne teadusüksus, mis loodi 2005. aastal eesmärgiga edendada humanitaar- ja sotsiaalteaduste koostööd.

Konverentsi idee kasvas välja keskuse käimasolevast uurimisprojektist, mis keskendub mälu kontseptsioonide erinevatele käsitlusvõimalustele.

Mälu on ühtaegu nii uurimisobjekt kui ka analüütiline vahend, kätkedes nii endas võimalusi sotsiaal- ja kultuuriteaduste tugevamaks integreerimiseks.

Alates 1990. aastatest oleme olnud tunnistajaks plahvatuslikule mälu-uurimise tõusule, ütles konverentsi korralduskomitee liige Ester Võsu.

«Paljud Eestis viimasel ajal lahvatanud «mäluskandaalid» nagu näiteks Lihula ja pronkssõduri monumendid, ERM-i uue maja arhitektuurikonkurss ja Sakala keskuse rekonstureerimine viitavad vajadusele laiapõhjalisemaks dialoogiks selle üle, kuidas me mõistame erinevaid mälukihistusi ja endid kollektiivse mälu aktiivsete kujundajatena,» lisas Võsu.

Konverentsi kuus plenaarettekannet on teadlastelt, kelle mälukäsitlused on ühel või teisel viisil mõjutanud mälu uurimist tänapäeva kultuuri- ja sotsiaalteadustes.

Üles astuvad kultuuripsühholoog James Wertsch (Washingtoni Ülikool), kirjandusteadlane ja kultuuriteoreetik Susannah Radstone (Ida-Londoni Ülikool), semiootik Paul Bouissac (Toronto Ülikool), folklorist Seppo Knuuttila (Joensuu Ülikool), kirjandusteadlane Tiina Kirss (Tartu Ülikool) ning antropoloog David Berliner (Kesk-Euroopa Ülikool).

Konverentsi neljal päeval toimub ühtekokku 23 erineva temaatilise rõhuasetusega sessiooni.

Toimetas Denes Kattago, PM online