On südatalv, kuid kruusateed meenutavad pigem aprilli algust. Et metsaveoautod, aga ka mitu korda kergemad veomasinad neid läbimatuks ei muudaks, otsustas Vara vallavalitsus seada kõigile enda hooldatavatele kruusateedele kolmetonnise massipiirangu. «Meie eesmärk pole takistada liiklust, vaid kaitsta teid,» põhjendas Kärp laupäeval jõustunud otsust. «Tahaks, et ka järgmisel suvel saaks mööda neid teid sõita.»Keeld ka d�iibile Kevadise keltsamineku aegu on aastast aastasse nii valla- kui ka riigiteedel olnud üldlevinud täismassi ülempiir kaheksa tonni, mis tähendab, et näiteks koormaga veoauto GAZ-53 võib kõikjal vabalt liigelda. Vara valla teedel ei võiks praegu aga sõita isegi täislastis maastur Toyota Land Cruiser, rääkimata tsiviil-Hummerist H2. Tartu teedevalitsuse liikluskorralduse ja -ohutuse osakonna juhataja Andrus Prükk hindas nii karmi massipiirangut kaunis radikaalseks, leides, et kevadise keltsamineku ajaga ei saa praegust olukorda võrrelda. Prükk tunnistas, et ka paljudel riigile kuuluvatel kruusakattega kõrvalmaanteedel ajab üks auk teist taga ning vähegi suuremal kiirusel pritsib pori kahte lehte, kuid oht põhjatuks muutuda riigiteid veel ei ähvarda. «Tänase seisuga pole meil riigiteedel piiranguid plaanis,» kinnitas Prükk. «Küll oleme katkestanud kruusa ja liiva veo teedevalitsusele kuuluvaist karjääridest.» Andrus Prüki sõnul on loogiline, et riigiteed peavad pidevaile sadudele ja minimaalsele aurustumisele vallateedest paremini vastu. Ehkki ka teedevalitsused jäävad jänni kruusateede remondiga, pole kohalikest teedest enamik saanud ülekatet lausa sovhoosi- ja kolhoosiaegadest saadik, selgitas Prükk. Vara vallas on üle 110 kilomeetri vallale kuuluvaid või valla hallatavaid avalikke kruusateid, lisaks riigiteed. Andres Kärbi sõnul eraldas riik mullu vallale teede remondiks 640 000 krooni. Selle eest remonditi vaid kaks kilomeetrit kruusateid, ülejäänu kulus ühe silla ja truubi rajamiseks ning tolmutõrjeks Vara saeveski juures. Tänavu on vallal lootust saada riigilt 900 000 krooni, mille eest plaanitakse korda teha mitmed truubid ja remontida alla kümne kilomeetri kruusateid. «Sellises olukorras peame suhtuma teede hoidmisse väga tõsiselt,» arutles Andres Kärp. «Meie ja riigi vahe on selles, et teedevalitsustel on raha lõhutud teede taastamiseks, meil mitte.» Kärp tõdes, et metsaomanikke teeb range koormuspiirang mõistagi närviliseks, kuid sellest hoolimata ei tühista vallavalitsus seda tõenäoliselt enne esimest korralikku külmalainet. Kõne alla tulevad vaid erandid. «Iga raskema veoki sõiduks sõlmime ekstra lepingu, millega vedaja võtab kohustuse tee hiljem taastada,» ütles Kärp. «Õnneks on senised lõhkujad – erametsavedajad – meile lõhkumist ka ilma lepinguta tunnistanud.» Laeva teed püsivad Ka Laeva vallas on rohkelt metsi ja metsavedajad suur potentsiaalne oht kruusateedele. Laeva vallavanem Väino Kivirüüt aga ei näe vähemalt esialgu massipiirangute kehtestamiseks põhjust. «Teede olukord meenutab praegu pigem hästi märga suve kui kevadist keltsaminekut,» hindas Kivirüüt. «Põhjatuks pole ükski tee muutunud, aga see on ka loomulik, sest meie kandis metsa raiuda ei saa, nii pole ka midagi välja vedada.» Teeseaduse kohaselt saab eraisikust teelõhkujat karistada kuni 12 000-kroonise trahviga ning juriidilist isikut kuni 20 000-kroonise trahviga. |
