«Ta on meil veel väike, alles laps,» muheles Tartu Ülikooli loodusmuuseumi alla kuuluva zooloogiamuuseumi kuraator Aivo Tamm ja – oh õudust! – torkas käe väikse akvaariumi mõõtu terraariumi ning tõmbas sealt välja hästi peitu pugenud kuningpüütoni. Väike on see madu tõesti: silma järgi hinnates võib tema pikkuseks pakkuda umbes pool meetrit, täpsemaid mõõtmisi teha oleks aga väga keeruline, sest kevadel Saksamaal kasvanduses sündinud kuningpüüton on vilgas vonkleja. «Teda ei õnnestugi otsast lõpuni ära mõõta, sest ta pole kunagi sirge,» selgitas Tamm.Lõbus saare-roninastik Zooloogiamuuseumi uustulnuk, kellele loodusmaja zooloogiaringi lapsed panid nimeks Julge, kasvab kuni poolteise meetri pikkuseks. Aafrikast pärit puu otsas elav kuningpüüton on tegelikult püütonite hulgas kõige väiksem. Väsimatult ringi rahmeldavat Julget oli kaugelt küll üsna tore vaadata, kuid tegelikult on zooloogiamuuseumis teisigi vaatamist väärivaid uusi elanikke. Julge naabruses siugleb oktoobrist saadik ringi rohelist värvi väga aktiivne saare-roninastik. Elusatest loomadest võib uudistada ka hiid-linnutapikut, punakõrv-ilukilpkonna, kannuskonni, mõnd Eesti kala ning sabakonnaliste hulka kuuluvaid aksolotle ehk mehhiko tömpsuid. Lisaks neile on muuseumis lugematu hulk koos tundlatega ligi kümne sentimeetri pikkusi madagaskari tarakane ja kääbusküülik Lontu, neid praegu kahjuks vaadata ei saa. Muuseum uueneb Mõne aasta pärast aga kindlasti, sest Tartu Ülikoolil on loodusmuuseumiga suured plaanid. Nimelt kavatseb ülikool anda zooloogia-, geoloogia- ja botaanikamuuseumi hõlmava loodusmuuseumi käsutusse enamiku Vanemuise 46 hoonest. «See hoone ehitatakse ümber, sinna tulevad uhked näitusesaalid ja külastuskeskus,» rääkis Tartu Ülikooli loodusmuuseumi direktori kohusetäitja Urmas Kõljalg. «Kui kõik hästi läheb, siis korraldatakse juba sel aastal arhitektuurikonkurss.»
|
