Töötegijate tublidus kasvatab alanud aastal ettevõtjate kasuminumbreid ning paisutab riigi- ja omavalitsuste eelarveid. Ka Tartu linna eelarve, mis on olemuselt kohaliku majanduselu prognoos, tõotab ülimalt head aastat.

Tallinn ja Pärnu arvestavad 11,5-protsendise, Tartu aga 16,4-protsendise üksikisiku tulumaksu kasvuga! See on väga optimistlik arvestus, mis võib, nagu 2004. aastal, napilt täituda, aga võib ka miinusesse jääda.

Tartu on loobunud Tallinna eeskujul palju korrutatud konservatiivsest eelarve kujundamise põhimõttest ja asunud rahvaliitlaste propagandast innustatuna hoogsalt kulutama. Linna laenukoormus kasvab, tänavu võetakse uusi laene 85 miljonit krooni, 3,5 korda rohkem kui aasta tagasi.

Tartu eripära

Aastaid on kurdetud, et tartlased on küll tublid ja töökad, kuid paraku teenivad vähe. Tartlastest tulusaajate arvu on raske avaliku teabe hulgast leida. Kui neid on sama palju kui elanikke (7,5% Eesti rahvastikust), siis elab riigi 571 500 maksumaksjast Tartus tervenisti 41 000 inimest.

Keskmiselt maksavad nad tänavuse eelarveprognoosi järgi linnakassasse 13 900 krooni igaüks. Võrdluseks: Tallinn ennustab 14 300-kroonist laekumist ühe maksumaksja kohta.

Kui mõlemad, pealinlaste tagasihoidlikum ja peaga linlaste optimistlikum eelarve-ennustus on õiged, ei saa aasta pärast rääkida rikkast põhjast ja vaesest lõunast. Maksumaksjate tulud on peaaegu ühesugused ja tööd teha viitsivale inimesele on mõlemad linnad järelikult ühtviisi head elupaigad.

Paraku on Tartu eripäraks linlaste tulude suur erinevus. 60% elanikest sõltub sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande eelarvest (pensionärid, riiklike toetuste saajad) või elab eraisiku rahakoti peal (lapsed, üliõpilased).

Maailm on mitmekesine ja omavalitsusedki on paiguti väga erinevad. Leiab linnu-linnakesi, mis peavad tulu teenimiseks mängupõrgut või lõbumaja, enamasti keskendutakse siiski kolmele asjale.

Esiteks infrastruktuuri kindlustamine olme ja äritegevuse jaoks, teiseks teenuste pakkumine või korraldamine ja kolmandaks sotsiaalsete erinevuste tasandamine.

Kogu seda värki võib hallata säästvamal või pillavamal moel, suuremate või väiksemate kuludega.

Tavapärane on, et mida väiksem omavalitsus, seda suhteliselt kulukam on ametnike armee ülevalpidamine. Paraku see seaduspärasus Eestis ei kehti, kõige kallim linnavalitsus on Tallinnas, kus ühe elaniku peale taandatud halduskulud olid 2004. aastal 1,7 korda suuremad kui Tartus.

Tagasilöögid

Tartu raad on õppimisvõimeline, kolme aastaga on bürokraatia kulud suhtelises arvestuses suurenenud 1,4 korda. Linlaste armastus (korduv ühtede ja samade tegelaste valimine) läheb ainuüksi halduskulude kasvuna kalliks maksma (bürokraatia paisutamine uute ametikohtade loomisega, millele ühendopositsioon vastu hääletas, jms).

2006. aasta Tartu eelarvele on püütud külge panna küll ühte, küll teist silti, kuid head ühisnimetajat ei ole leitud. Päris kindlasti on see investeeringute eelarve. Tartu investeerib käesoleval aastal ühe inimese kohta pea sama palju kui Tallinn ja kaks korda rohkem kui Pärnu.

Kõrgete ehitushindade juures ei riski mõnedki omavalitsused uusi ehitusi alustada ja kulutavad raha pigem teenuste arendamisele. Pärnu suurendab niigi väga heal tasemel teenustega sotsiaalhoolekande rahastamist 1,4 korda!

On loomulik, et investeerimise ja teenuste arendamise perioodid vahelduvad. Võiks arvata, et näiteks tänavuse suurima investeeringu, õllefirma nime kandva spordihoone valmimine, võimaldab tulevikus senisest rohkem lapsi sportima panna.

Paraku tuleb alanud aastal noortele spordimeestele järsk tagasilöök: mullu toetati linna eelarvest 6100, tänavu toetatakse ainult 4500 lapse või noore sporditegemist.

Loodame, et 2007. aastal on pilt tänavusest parem.

Ükspuha kui ilusaid sõnu poliitikud-ametnikud tartlastele toetuste maksmise või teenuste osutamise kohta ka ei räägiks, nendes valdkondades nõuavad paljud asjad korrastamist ja arendamist.

Abstraktne jutt Tartust kui hariduslinnast kõlab usutav, kuid faktid räägivad üsna ärevat keelt.

2006. aastal müüb linn teistele omavalitsustele haridusteenust 11,9 miljoni krooni eest ja ostab ise väljastpoolt 8 miljoni eest. Neist kahest numbrist teine on viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui esimene. Järjest suuremale hulgale lastest ei leidu erinevatel põhjustel kohta linna üldhariduskoolides!

Hariduse konkurentsivõimest, olgu siis töötajate oskuste-palkade või koolihoonete seisundi ja õppevahendite kättesaadavuse aspektist, tuleks rääkida hoopis teravamas toonis, kui seda volikogus eelarve arutelul tehti.

Jätkame juttu

Sama puudutab tervishoidu. Isegi kui väide «linn toetab tervishoidu tõhusalt» oleks

õige (TPM, 16.12.05), tuleks arutada, kes või mis tegelikult vajab toetamist. Kas Eesti kõige konkurentsivõimelisemad tervishoiuteenuste pakkujad või pigem napi sissetulekuga teenuste vajajad?

Kindla sihitusega toetuse viiksid nad kindla peale Tartu raviasutustesse, mitte Valka või Võrru!

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5