Ülikooli prorektori Ain Heinaru sõnul ütlevad ekspertarvamused ülikooli 350. aastapäeva kingiks 1982. aastal valminud füüsikahoone kohta, et maja nüüdisaegseks remontimine maksaks rohkem kui uue hoone ehitamine.

Seejuures on 17000-ruutmeetrisest hoonest tervelt 4000 ruutmeetrit pommivarjendid. Korralikku konverentsikeskust on ülikooli meelest Tartusse aga ammu tarvis.

Kaks linnakut

See hoone ei jää üleliigseks siiski veel täna-homme, vaid alles siis, kui läinud aasta lõpul ülikooli nõukogus heakskiidu saanud Tartu Ülikooli hoonestu arengukava 2006–2015 uusehitiste ja ümberkolimiste tulemusel reaalsuseks õnnestub pöörata.

Arengukava juhtmõtte järgi peab struktuuriüksuste ruumiline lähedus toetama sisulist koostööd. Kava järgi koonduvad sotsiaal- ja humanitaarteadused ülikooli kesklinna linnakusse, peaasjalikult olemasolevatesse hoonetesse, reaal-, loodus- ja arstiteadused aga Maarjamõisa linnakusse.

Toomele Liivi 2 majja jäävad küll matemaatikud-informaatikud, kuid juba tänavu peaks algama Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnakusse uue keemiahoone ehitamine, mis peaks valmima tuleval aastal.

Selle hoone teise järguna on kavandatud geneetikum, hiljem juba füüsika- ja materjaliteaduste keskus, biomeditsiinikeskus ja ökoloogiakeskus.

Nende uute õppe- ja teadushoonete rajamine jätab senise kasutuseta lisaks praegusele füüsikahoonele ja keemiahoonele ka Lai 36, 38 ja 40 majad, osaliselt jääb senise rakenduseta ka Vanemuise 46 õppehoone.

Maarjamõisas oleks meditsiinivaldkonna keskus. Sinna liiguks ka kehakultuuriteaduskonna füsioteraapia õpe, samas saaks teaduskonna tuumikuks Ujula 4 põhjalikult ümber ehitatav kompleks.

Reaal- ja loodusteaduste suured kolimised avavad tee humanitaar- ja sotsiaalteaduste ümberpaiknemiseks.

Arengukava kohaselt jääb usuteaduskond peahoonesse ja laiendab oma pinda vastavalt teiste teaduskondade lahkumisele.

Filosoofiateaduskond jääb hoonetesse Lossi 3 (humanitaarhoone), Ülikooli 17 (Paabel), Lai 34 (kunstide osakond) ja Ülikooli 16 (keeltekeskus), millele lisandub vana keemiahoone. Teaduskonna filosoofia osakond ja eetikakeskus hakkavad paiknema vanas anatoomikumis.

Vanasse anatoomikumi suundub ka Euroopa kolledž.

Õigusteaduskond jätkab Näituse tänava hoonetes, majandusteaduskond Narva maanteel ja sotsiaalteaduskond Tiigi 78 hoones, millele lisandub uus meediamaja.

Psühholoogia eksperimentaaluuringute baas ehitatakse välja Maarjamõisas, haridusteaduskond ja õpetajate seminar jäävad Salme tänavasse.

Kõigi üksuste tulevaste asupaikade loetelu läheks siinkohal liialt pikale.

Pingeline arengukava

Prorektor Heinaru sõnas, et arengukava on planeeritud pingeline ja kui 80 protsenti sellest saab kümne aastaga täidetud, on ülikool tubli olnud. «Eesmärk peabki alati olema suurem seatud,» kinnitas ta.

Ümberkorraldused lähtuvad eelkõige rohkem ruume ja laboreid nõudvate loodus- ja reaalteaduste ning tehnoloogia vajadustest.

«Tartu Ülikool on defineerinud end teadusülikoolina ja sellest tulenevalt, nagu Euroopas juba 1960. aastatest tehtud, on vaja välja arendada teaduslinnakud. Tartuski algas see töö juba nõukogude ajal, paraku oli ehituse kvaliteet kehv ja iseseisvumise järel tuli uute hoonete arendamise järel vanu remontida,» rääkis prorektor.

Reaal- ja loodusteaduste massiline ümberpaiknemine lubab ka humanitaar- ja sotsiaalteadustele rohkem ruumi anda.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4