Paar päeva enne aastavahetust tuli trüklast kümnes Cheese’i number tiraažiga 1700. Esimest nägid fotohuvilised 2002. aasta suve hakul, kui Tiit Lepp oli kaitsnud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis oma lõputöö.

Cheese see töö oligi, mis andis Lepale fotoosakonna lõpetaja diplomi. Tiraaž oli toona 3000.

«Polnud ülevaadet sellest, kui suur on nõudlus niisuguse ajakirja järele,» ütles praegune väljaandja ja peatoimetaja Lepp. «Teist numbrit oli 1500 ja vaikselt on tiraaž kasvanud.»

On ka tellijaid, ent kõige rohkem levib ainus eestikeelne fotoajakiri Lehepunkti kioskites ja suuremates fotopoodides.

Eelarve 150 000 krooni

Keskeltläbi sajaleheküljelise ajakirja ühe numbri eelarve on umbes 150 000 krooni. «Väljaandmist toetab suuresti Eesti Kultuurkapital – annab praegu eelarvest peaaegu poole,» märkis Lepp.

Reklaami on kokku tavaliselt kümme lehekülge ja see toob sisse veerandi eelarvest. Ülejäänud veerand tuleb väljaandja ja peatoimetaja sõnul üksikmüügist.

Paar päeva enne aastavahetust ilmunud 96-leheküljelises juubelinumbris on ülevaade rulafotograafiast, lugeda saab ka tähtsamatest fotosündmustest Eestis ja maailmas ning fotoajaloo suurkujust August Sanderist.

Märtsi lõpus peaks lugejate ette jõudma umbes samamahuline 11. number, milles professor Peeter Linnap alustab uut artikliseeriat.

Toimetus Tartus

Eesti ainukest fotoajakirja pannakse kokku Tartus.

«Kuni eelmise aasta kevadeni käis toimetamine mul kodus Tammelinnas. Varsti saab aasta, kui ma olen toimetanud Magasini tänavas oma stuudios Päevapildikoda,» rääkis Lepp. «Osaliselt on toimetus virtuaalne, sest enamik asju tuleb traadi teel.»

Viimase kahe numbri tegemisel on osalenud fotograaf ja Tartu Kõrgema Kunstikooli projektijuht Ahto Külvet.

Uue toimetaja ülesandeks on toimetada fototeooria ja fotokunsti alaseid kirjutisi ning näituseülevaateid. Lepa hooleks on artiklid tehnilistel teemadel – ka näpunäited pildistamise kohta –, firmadega suhtlemine, reklaamipinna müük, levik jm.

Vähe sellest, et Lepp on ajakirja Cheese väljaandja ja peatoimetaja ning juhib Päevapildikoja tegevust. Ta tegutseb ka lektorina Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja on loenguid pidanud Eesti Kunstiakadeemias.

Tema küljendada on ka ajakirjad Eesti Loodus ja Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Ja veel – aastast 1988 mängib ta puhkpilliorkestris Popsid. «See on vana armastus, aga igasse proovi ma ei jõua,» nentis ta.

Kõige selle kõrval jääb Lepal oma abikaasale ja kolmele lapsele palju vähem aega, kui ta ise tahaks. Kuid see ei takista teda mõlgutamast mõtteid, et Cheese võiks ilmuda senise nelja korra asemel aastas kuus korda.

Siis ei oleks see aga Lepa sõnul enam asi, mida lihtsalt meeldib teha, vaid juba töö.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5