Ülenurme valla seakasvataja Priit Roosve sai eile südapäevaks voolu lauta tagasi, kuid ütles, et kaalub tõsiselt 40 000 krooni kulutamist diiselgeneraatori ostmiseks: tormide ajal on tema lautades külma- ja näljaohus 300 siga.

Ülenurme valla Lepiku küla seakasvataja Priit Roosve istus enda sõnul kolmapäeva õhtul järjest üle poole tunni, telefonitoru kõrva ääres. Eesti Energia rikkenumbrilt 1343 kostis katkematult kaunis muusika, inimhäält Roosve ei kuulnudki.

Roosve jäi vooluta kella seitsme ja kaheksa vahel õhtul ning sai selle tagasi eile hommikul kell 11.20 ehk umbes 16 tundi pärast elektri kadumist.

«Helistasin öö otsa, püüdsin selgust saada, aga ei saanudki vastust, kus on rike ja kui kaugel on remont,» tõdes ta. «Telefon oli kas päris tumm või

automaatvastajal. Sõitsin veel ise õhtul enda kodu ümbruses mööda liine, et kui midagi leian, siis teatan, aga ei leidnud midagi.»

Teadmatus kõige hullem

Eile hommikul sai Priit Roosve numbril 1343 viimaks siiski dispetšeriga ühendust.

«Uurisin, kas telefoniasjandust ei saaks kuidagi ümber korraldada, et inimesed ei elaks nagu kotis. Tema kostis, et ei saa midagi teha,» vahendas Roosve.

Roosve 300-pealisele seakarjale on tarvis iga päev elektri jõul jõusööta jahvatada-segada. Elektrit on tarvis nii kärssninade joogivee kui ka lauda küttesüsteemi vee pumpamiseks. Külmikuis ähvardas rikneda turustamist ootav sealiha. Küttemure lahendas seekord õnneks soe ilm.

«Kui mulle öeldaks, et vool on ära näiteks ööpäeva, siis ma teaksin, mida ette võtta,» selgitas Roosve. «Teadmatus on sellises olukorras kõige hullem asi.»

Nördinud oli ka Kambja valla Aakaru küla lehmapidaja Gunnar Ots. Tema sada lüpsilehma pääsesid udarapõletiku ohust, sest kolmapäeva õhtul kella 18 paiku kadunud elekter oli enne keskööd tagasi, kuid teabepõud vaevas tedagi.

«Helistasin otse Tartu dispetšeri numbrile

716 8503, aga tema viskas toru ülbelt hargile: see pole rikketelefon,» kirjeldas Ots. «Aga ma peaks teadma õhtul vähemalt seda, kas viga on leitud või pean hakkama hommikul kusagilt diiselgeneraatorit otsima. Sada looma on ju söötmata, jootmata ja lüpsmata.»

Eesti Energia tütarettevõtte Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kaie Saar väitis, et raskused telefoniühenduse saamisel polnud tingitud puudulikust süsteemist, vaid olukorra erakordsusest. Elektrita jäi lühikese aja jooksul tuhandeid inimesi.

Kolmapäeva õhtul kella poole kaheksaks oli Eestis rivist väljas 304 alajaama, neist tervelt 88 Tartumaal. Saare kinnitusel noppis kõigist maakondadest tarbijate kõnesid kokku poolsada dispetšerit, kuid sissehelistamisi võis hetketi olla korraga paarsada.

«Sellises olukorras lülitub telefon automaatvastajale, mis ütleb, et rike on teada,» selgitas Kaie Saar. «Kõiki kõnesid ei jõuta siis paraku vastu võtta, aga inimene saab vähemalt teada, et rikke kõrvaldamisega tegeldakse.»

Saare sõnul on väär ettekujutus, et Eesti Energia Jaotusvõrgul istub Tallinnas üks telefonineiu, kes peab kogu riigiga toime tulema. Näiteks Tartus on kaks ja Jõgeval üks dispetšer, Tallinna teeninduskeskuses aga suisa paarkümmend teenindajat, kõneles Saar.

Tartu maakonnast võetud kõne numbril 1343 suundub Saare sõnutsi esmalt ikkagi kohaliku dispetšeri juurde ja kui tema telefon on kinni, siis Tallinna.

Eile hommikul kell seitse oli Tartumaal rivist väljas veel 49 alajaama, veidi enne viit pärastlõunal oli vooluta veel mõnikümmend majapidamist.

Rikked võivad jätkuda

Ülenurmel asuva Tartu lennujaama ilmateenistuse ennustus hoiatab elektrikatkestuste jätkumise eest nii täna, homme kui pühapäeval. Ilm püsib jätkuvalt pilves ja soe ning tuule kiirus võib küündida 20 meetrini sekundis.

Kolmapäeva õhtul ulatus rajutuul iiliti 19 meetrini sekundis, tuule keskmine kiirus oli kümme meetrit sekundis, vahendas Ülenurme meteoroloog Ilme Tampel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0