Kaks suuremat panka peibutavad tänavu õppelaenu taotlejaid hinnaliste kingitustega. SEB Eesti Ühispangast laenaja saab lisaks rahvusvahelisele tudengikaardile ISIC pealekauba mp3-mängija. Hansapank pakub vastsetele tudengitele soodusjärelmaksuga sülearvutit ja mobiiltelefoni koos analoogse rahvusvahelise noortekaardiga. Aastatepikkune tava Samas tähendab õppelaenu võtmine enda sidumist pangaga ligi kümmekonnaks aastaks, sest vähemalt kolmeaastase õpinguaja ja aastase maksevabastuse järel makstakse õppelaen tagasi kahekordse nominaalõppeaja ehk kuue aasta jooksul. Mainori Kõrgkoolis esimest aastat personalijuhtimist õppiv Kristi Liisa Põldre, kes taotles õppelaenu SEB Eesti Ühispangast, nimetas pangalt saadud mp3-mängijat siiski vähetähtsaks teguriks panga valikul. «Laenutingimused on pankades ju samad, minu soov oli lihtsalt ISIC saada,» märkis Põldre. «Ma tegelikult ei usu, et keegi mp3-mängija pärast laenu võtma hakkaks. Laenuvõtmise plaan on inimestel enamasti varem olemas.» Põldre teab oma sõnul väga väheseid tudengeid, kes õpinguteks õppelaenu pole võtnud. «Mina ise võtsin maksimumi ehk 25 000 krooni õppimise ja reisi jaoks,» tunnistas Põldre. Pangad on õppuritele eri boonuseid pakkunud juba aastaid, sest õppelaenu tingimused on õppetoetuste ja õppelaenu seaduses üksikasjalikult ette antud ja seega kõigis pankades samad. Varem peibutasid samasuguste vahenditega endale kliente ka pensionifondid. Finantsinspektsioon leidis aga, et inimesi ei tohiks tühja-tähja ahvatlusel meelitada sõlmima aastakümneteks siduvat lepingut. Nüüd on finantsinspektsiooni algatusel seadust parandatud ning pensionifondid ei tohi endale enam kliente fondiväliste peibutistega meelitada. Ka õppelaenu osas on finantsinspektsioonil samasugune seisukoht, ehkki seni pole pankade tegevust õppelaenu turundamisel veel seadusega reguleeritud. «Teatud puhkudel lähevad pangad oma agressiivse turundusega üle piiri,» tõdes finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juhataja Andre Nõmm. «Igasugune tarbija kallutamine sääraste meetoditega, eriti pikaajaliste teenuste korral, pole hea tava.» Nõmme sõnul teeb olukorra pisut delikaatsemaks ka asjaolu, et õppelaenu antakse sageli väga noortele inimestele. Seetõttu peaksid pangad oma turundusmeetodite suhtes eriti tähelepanelikud olema. Hapnenud laenud Eesti ligi 70 000 kõrghariduse tasemel õppivast üliõpilasest on õppelaenu võtnud siiski vähem kui pooled ning nende osatähtsus on tasapisi langemas. Kui 2004/2005. õppeaastal sai laenu 38 protsenti õppureist, siis järgmisel aastal oli see arv 34 ja 2006/2007ndal 32 protsenti. Riigi tagatisega õppelaenu võlglasi on haridus- ja teadusministeeriumi andmeil pisut alla 3000. Praegu on riigil tasuda umbes 70 miljoni krooni ulatuses «hapuks läinud» õppelaene, mis teeb keskmiselt 25 000 krooni inimese kohta. Õppelaenu saamine • Õppelaenu, mille suurus on sel õppeaastal kuni 25 000 krooni, väljastavad Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Sampo, Nordea Pank ja Krediidipank. • Alates 2004. aastast võib õppelaenu saada vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulg ja intresside kogunemine peatub ajateenistuses viibimise ajaks, ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. |