| |
|
 |
Taamalt paistva eramu omanik Eduard Veisman rääkis, et 7 vundamendivaia jõudis maasse, 14 jäi löömata.
Foto: Sille Annuk |
|
Kortermaja ehitus tõi naabrile maavärina
(17)
08.12.2005 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Vase tänava eramus läks põrgu lahti läinud reedel, kui aia taga asus masin maasse vemmeldama uue kortermaja vundamendivaiu. Majaperemehe sõnul vappus põrand, mõranesid ahi ja soemüür.
Vase 1 majakese peremees Eduard Veisman näitas pragunenud nurki ja lahti põrunud laeplaate. Kahjustusi põhjustanud töö, mis jätkus veel laupäevalgi, oli Purde 19 kortermaja ehitusel tegelikult kategooriliselt keelatud. Nimelt seisab Purde 19 ja 21 detailplaneeringus selgelt: hoone projekteerimisel peab arvestama, et hoone vundamendi tegemisel ei ole lubatud kahjustada naabrite olukorda, s.t keelatud on rammimine. Ikkagi nägi hoone projekt ette vundamendivaiade rammimise ja just sellise projekti alusel andis Tartu linnavalitsus 17. novembril ehitusloa. Juba teine Napi kuu eest puhkes sarnastel asjaoludel skandaal Herne 42 maja ümber: planeering lubas puitkonstruktsiooniga kortermaja, linnavalitsus andis ehitusloa planeeringuga vastuolus kivimaja projektile. Linna arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid näeb kahe sarnase juhtumi juures kaht olulist erinevust. Esiteks läks linnaarhitekt Tiit Sild Herne juhtumi puhul kooskõlastust andes teadlikule kompromissile, teiseks ei pannud ehitusjärelevalve tookord pärast supilinlaste vaide saabumist ehitust seisma. Nüüd seiskas ehitusjärelevalve töö suulise korraldusega kohe, kui Veismanilt signaal tuli. Laupäeval jätkus vaiade rammimine ilmselt seepärast, et masinajuhti polnud teavitatud – kirjalik keeld tuli alles selle nädala algul. Sarnane on juhtum selle poolest, et vormiliselt ehitusloa andmise otsustanud linnavalitsus polnud planeeringu ja projekti vastuolust teadlik. Linna palgal olev arhitekt polnud projekti üle vaadates vastuolu märganud. Arhitekti vastutus Kusagilt peaks algama ka arhitekti vastutus, kes kirjutab projektile sõnad: vastab planeeringule, ütles Karin Raid juhtunut kommenteerides. «Teist sellist juhtumit küll otsa tarvis polnud,» ohkas Raid, kes eelmise skandaali eest teenis linnapealt hoiatuse – nagu ka linnaarhitekt Sild. Probleemse maja arhitekt Kaido Kepp selgitas, et arendaja surve valida lubatud paigaldusviisi (näiteks puurvaiamise) asemel rammimine tulenes ajategurist. Rammides saab maja jagu vaiu maasse kahe päevaga, puurides kahe kuuga. Kepi kinnitusel oli arendaja, OÜ Euro Projekt, lubanud vajalikud kooskõlastused välja ajada. Kepp märkis, et iga nädala-paari tagant tuleb mõni arendaja, kes tahab milleski planeeringust mööda ehitada. Raid kinnitas, et tema osakond saadab kümnete kaupa tagasi projekte, mis on mingite normide või seadustega vastuolus. Raekoda on praeguse skandaali puhul võtnud jäiga ja tauniva hoiaku. Linnasekretär Jüri Mölder sõnas, et Vase majale on tellitud ehitusekspertiis, iga kahjustuskahtlus tõlgendatakse omaniku kasuks ja linn maksab hüvitise. Kortermaja ehitus on projekti planeeringuga kooskõlla viimiseni seisatud. Vigase projekti läbi lasknud linnavalitsuse arhitekt saab karistuse. Linnavalitsuses hakkab kõiki projekte kontrollima kaks arhitekti senise ühe asemel – et vähendada vea läbilipsamise tõenäosust, ütles linnapea Laine Jänes. Projektide menetlemine küll aeglustub, aga ehk aitab see vastu seista arendajate püüule reegleid eirata. Juhtum on äärmiselt kahetsusväärne, kinnitas linnapea ja nõustus, et linnavalituse maine on taas kahjustatud.
|
