Tegelikult oli ka väljaspool linnamüüre aktiivne elukeskkond, jõudis järeldusele Eero Heinloo, kes kirjutas oma bakalaureusetöö teemal «Tartu lõunapoolne eeslinn kesk- ja varauusajal arheoloogia andmetel» ning napsas sellega äsja Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde võistlusel ühe esimestest auhindadest. Teema leidis Heinloo tänu sellele, et kuulis mitmelt arheoloogilt arvamust: eeslinn on perspektiivitu piirkond, see arheoloogiline situatsioon ei ole põnev. «Tekkis trots, et huvitav, miks küll – minu arust on vägagi põnev,» rääkis Heinloo. Asustatud ala Mõned arheoloogid arvavad, et linnamüüri taga oli väärtusetu ala, mida kasutati karjamaade või aiapiirkonnana. Heinloo tööst tuleb välja, et teatud ajal on seal siiski olnud ka mõned puithooned, kas majandushooned või ka tagasihoidlikumad elumajad. «Selle piirkonna süsteemne kasutuselevõtt on väga oluline fakt,» sõnas Heinloo. Asustus ei tekkinud juhuslikult, vaid linnal oli vaja see ala kasutusele võtta – kas oli asi siis ruumipuuduses või selles, et linna ülikkond oli saksa päritolu ja eestlastele linnas ruumi ei jätkunud. Nende tagasihoidlikum asustus võiski tekkida eeslinna piirkonda. «Ka eeslinn oli kaasatud linnasüsteemi, kuigi jäi linnamüüridest välja,» rääkis Heinloo. «Kui me käime praegu kaubahalli ümbruses, siis meie jalge all olev ala on olnud kasutusel, see polnud metsamaa.» Heinloo sõnul ei olnud töö eesmärk saada suure tunnustuse osaliseks – tähtis oli kool ära lõpetada. Ta tõdes, et kui oled sellisel konkursil ära nimetatud, siis innustab see edasi töötama. Tase hea Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud üliõpilastööde võistlusele tuli 47 tööd. Komisjoni esimees Georg Liidja ütles, et üldine tase oli hea ja töid lugeda huvitav. Esimese auhinna saanud üliõpilasi premeeriti 5000 krooniga. «See on rohkem prestiiži küsimus,» nentis Liidja. Komisjon hindas töödes eelkõige akadeemilist väär- tust – kas see on huvitav teadusele ja kas autorist võiks ehk tulevikus saada teadlane. Liidja märkis, et Heinloo töö on igapidi tasemel ja avab varauusaegsest Tartu eeslinnast elava pildi. «Õnneks on niisuguseid üliõpilasi alati teatud osa, see sugu ei ole veel välja surnud,» nentis Liidja teadusest huvitatuile viidates. Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde võistlusel edukad Tartu Ülikooli tudengid I auhind • Eero Heinloo – bakalaureusetöö «Tartu lõunapoolne eeslinn kesk- ja varauusajal arheoloogia andmetel» (juhendaja lektor Ain Mäesalu) • Georgi Hudjašov – magistritöö «Hüpoteesid Sahuli asustamise kohta mtDNA ja Y-kromosoomi andmestiku põhjal» (inglise keeles, juhendajad prof Toomas Kivisild, akad Richard Villems) II auhind • Kaili Anier – magistritöö «HPLC-põhise meetodi väljatöötamine tiopuriini metüültransferaasi aktiivsuse määramiseks Eesti populatsioonis ja raviminteraktsioonide ennustamine in vitro eksperimentide põhjal» (juhendajad dots Uno Mäeorg ja dr Kersti Oselin) • Kelli Keevend – võistlustöö «Biomorfsete karbiidsete komposiitmaterjalide lähtestruktuuride väljatöötamine» (juhendajad magistrant Martin Järvekülg, doktorant Valter Reedo ja laborijuhataja Ants Lõhmus) • Annika Paabut – magistritöö «Inimkapitali mõju majanduskasvule» (juhendajad prof Raul Eamets ja doktorant Egle Tafenau) • Heli Valtna – magistritöö «Superluminaalsete lokaliseeritud valguslainete tekitamise võimalikkus» (juhendajad akad Peeter Saari ja dr Kaido Reivelt) |
