| Neandertallaste ja nüüdisaegsete inimeste järglased said esimestelt geeni, tänu millele tekkis inimestel suur aju, kirjutab Reuters.
Teadlaste arvates eksisteerisid need kaks gruppi kõrvuti ning said ühiseid
järglasi ning ainult sellisel viisil said neandertallased oma geene edasi
pärandada.
«Homo sapiensi ja neandertallaste segunemine pole üllatus. Meie
uurimus näitas, et neandertallased lisasid pärisinimeste geneetikasse midagi
kasulikku,» sõnas uuringu juht Bruce Lahn.
Siiani on teadlased vaielnud selle üle, kas 35 000 aastat tagasi välja
surnud neandertallased ja Homo sapiensid said kunagi ühiseid
järglasi.
Paljude arvates polnud see võimalik juba selle tõttu, et neandertallased olid
primitiivsemad kui pärisinimesed.
Teadlased avastasid, et inimaju arengu geen ilmnes pärisinimeste eellaste
juures juba 1,1 miljonit aastat tagasi ja selle tänapäevane vorm 37 000
aastat tagasi, pisut enne neandertallaste väljasuremist.
Teadlastemeeskond jõudis inimeste suure aju tekkimise põhjusteni, analüüsides
geeni MCPH1 esinemissagedust DNAs.
«Geen MCPH1 reguleerib aju arengul selle suurust ja see geen läbis positiivse
valiku, mille tagajärjel tekkis Homo sapiensil suur aju,» sõnas
Lahn.
Lahni meeskonna arvates kannavad 70 protsenti tänapäeval elavatest inimestest
endas algse geenivariandi alleele.
«Neandertallased olid aju suurust mõjutava geeni algallikaks,» sõnas
uurija.
Mutatsioonid MCPH1 geenis põhjustavad tavapärasest väiksema aju arengut, mis
omakorda on väiksema pea põhjuseks. Seda haigust nimetatakse
mikrotsefaaliaks.
Väikseid ja regulaarseid geenimutatsioone uurides «keerasid» teadlased DNA
«kella tagasi» ja leidsid, et tänapäeva inimesel ajukasvu reguleeriv
geenivariant pärineb 37 000 aasta tagusest ajast.
Tänapäeva inimesel esinev variant on väga tavaline Euroopas, kus elasid
kunagi ka neandertallased. Harvem on selle esinemissagedus Aafrikas, kus
neandertallasi polnud. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
