Leedu prokuratuur tahab presidenti küsitleda
08.11.2003 00:01
Audronė Strimaitytė, Vilnius
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Sel ajal kui Leedu president Rolandas Paksas viibis
visiitidel Belgias ja Saksamaal, küsitlesid Leedu prokurörid tema nõunikke ja
valmistusid ka presidendi enda ülekuulamiseks.
Kolmapäeval käisid peaprokuröri kontoris tunnistusi andmas presidendi
nõunikud Remigijus Acas ja Dalia Kutraite-Giedraitiene. Paksase valimiskampaania
heldeim sponsor Juri Borissov on kuulutatud kahtlustatavaks presidendi
ähvardamises ning ennetamaks tema lahkumist riigist, on talt ära võetud tema
mõlemad passid, nii Leedu kui Vene oma.
Pärast kolm tundi kestnud ülekuulamist ütles presidendi julgeolekunõunik
Remigius Acas, et tema vastu pole mingeid süüdistusi esitatud. President peatas
Acase ametivolitused möödunud reedel.
Julgeoleku hinnang
Riigi julgeolekuameti materjalidest saab lugeda, et «kasutades mõjukust,
sidemeid ja lähedasi tuttavaid riigi administratiivinstitutsioonides, aga samuti
kaitseministeeriumis, siseministeeriumis ja piirivalveametis, pakkusid Acas ja
tema kaasosalised teatava tasu eest vahendusteenuseid».
Acas ise on neid kirjaridu provokatsiooniks nimetanud. Pärast seda kui
julgeolekuameti materjalide ümber skandaal tõusis, peatas president Acase
ametivolitused.
Ajaleht Respublika kirjutas eile, et lähipäevadel kavatseb peaprokuratuur üle
kuulata ka president Paksase enese. Presidendi kantselei sõnul pole
ülekuulamiskutse presidendini veel jõudnud.
Miljonid kampaaniaks
Tegu on taasiseseisvunud Leedu ajaloo teise katsega presidenti üle
kuulata. Varem on prokurörid soovinud küsitleda endist presidenti Algirdas
Brazauskast kui NSV Liidu sõjaväe 1991. aasta jaanuaris toime pandud
riigipöördekatse tunnistajat, ent president keeldus küsimustele vastamast.
Esmaspäeval, kui peaprokuratuur esitas Juri Borissovile süüdistuse presidendi
ähvardamises, otsiti läbi ka Borissovi korter Vilniuses, samuti tema Trakai
kandis asuv villa ja firma Avia Baltika Kaunase kontor. Borissov annetas Paksase
valimiskampaaniaks ligikaudu 5,9 miljonit krooni.
Samas palus Leedu parlament konstitutsioonikohtul kindlaks teha, kas
presidendi korraldus anda Borissovile Leedu kodakondsus ei ole mitte vastuolus
põhiseaduse ja kodakondsusseadusega.
President andis Borissovile kodakondsuse aprillis ehk kuu pärast seda, kui
leidis aset presidendi ja Borissovi vestlus, kus Borissov rääkis mingist
kokkuleppest presidendiga, mida viimane tema sõnul polnud täitnud, ja nimetas
presidenti «poliitiliseks laibaks». Nagu selgus, see vestlus lindistati ja
lintide avalikuks tulek saigi praeguse skandaali alguseks.
|