On teada, et järgmine aasta toob kaasa mitmeid hinnatõuse - kallineb bensiin ja toasoojus ning tõenäoliselt tuleb hakata ka elektri eest rohkem maksma. Lisaks veel väiksemad euroliiduga seotud kallinemised, nagu näiteks suhkru hinna hüpe. Vanade inimeste üks suuremaid kuluartikleid - ravimid - muutub niigi üha kallimaks.

Valitsus on riigieelarvele viimast lihvi andes kalkuleerimas ka pensionikassa rahalist seisu ning avalikustanud pensionide tulevased suurused. Järgmisel aastal soovitakse pensione tõsta keskmiselt 228,5 krooni ehk ligi kümnendiku võrra. Tundub olevat mõistlik tõus, sest palgad kasvavad olenemata tulumaksu alandamisest tõenäoliselt vähem. Läti ja Leeduga võrreldes on meie pensionid ligi neljandiku kõrgemad.

Kummalisel kombel pole aga pensionärid rahul - koguvad protestiallkirju ning ähvardavad tulla Toompeale meelt avaldama. Nad ei vaidle eriti pensioni suuruse, vaid pensionipoliitiliste põhimõtete üle. Kui seni on avalikult räägitud, et palgafondilt korjatav 20 protsenti läheb vanaduspensionide väljamaksmiseks, siis nüüd tunnistatakse, et see 20-protsendiline makse pensionikassasse on vähenenud pensioni teise sambaga liitunutel 16 protsendini ning riik ei kavatsegi tekkivat auku täita. Seega endale investeerimisfondidesse vanaduspõlveks raha kogujate panus tänaste pensionäride heaks on viiendiku võrra vähenenud.

Kuna pensionikassasse laekub seetõttu vähem raha ning pensione makstakse välja vähem kui see reaalselt võimalik oleks, katavad tänased pensionärid praegu kogumispensionireformi augu. Kui pakuti välja tänane pensioniindeksi mudel, siis hoiatasid ametnikud tiksuva pensionipommi, s.o töötajate arvu languse ja pensionäride arvu peatse kasvu eest, milleks olevat vaja koguda pensionikassasse reserve, nüüd vähendatakse hoopis teise samba abil kassa jääki nii palju kui võimalik. Iseenesest poleks ju vahet, milliste reservide arvelt pensionireformi läbi viiakse, kui pensioniindeks oleks adekvaatne. Täna tundub, et indeks ei kajasta just kõige täpsemini ei pensionäride elamiskulude kallinemist ega sotsiaalmaksu laekumisi, mida kinnitab ka asjaolu, et pensionide erakorraline tõus on muutumas juba iga-aastaseks tavaks.

Kuigi teise sambasse raha koguvad tulevased pensionärid võivad oma arvetele kogunevaid kroone nähes loota, et neid ei oota ees selline pensionipõlv nagu on tänastel pensionäridel, peavad nad siiski pettuma. Tõenäoliselt saab enamiku rahaline seis olema veelgi kehvem, kui selleks ajaks piisavaid lisasääste ei koguta. Ametnikud on ammugi arvestanud, et kunagi aastakümnete pärast peab esimesest ja teisest sambast tulenev keskmine pension ulatuma 40 protsendini meeslihttöölise netopalgast. Seega need, kes teise sambasse raha ei kogu, peavad leppima tulevikus oluliselt väiksema pensioniga. Rääkimata juba sellest, et madalapalgalised saavad tulevikus nii esimesest kui ka teisest sambast tunduvalt väiksemat pensioni kui kõrgemat palka teeninud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0